Mine sisu juurde

Karlote Joaqhina Hispaaniast

Läteq: Wikipedia

Hispaania doña Karlote Joaqhina Teresa Cayetana (25 aprill 1775 - 7. vahtsõaastakuu päiv 1830) oll' Portugali ja Brasiilia kuninganna ku kuning Dom Johãnnõ VI naanõ. Tä oll' Hispaania kuninga Don Karl IV ja Parma Maria Luisa tütär.

Karlote Joaqhina ku Portugali kuninganna


Portugali õukunna vihkas - kon tedä kutsuti "Queluzi kirvõks" (portugali keelen: a Megera de Queluz) - Karlote Joaqhina võitsõ tassakõistõ rahva antipaatia, kiä süüdist' tedä promiskuutmisõn ja uma mehe mõotamisõn Hispaania krooni huvide hääs. Päält Portugali õukunna põgenemist Brasiilialõ naas' tä umalõ mehele vasta vandõrdama, ütelnü, et timäl olõ-i vaimsõt võimõt Portugali ja tuu valdõ valitsõma, niimuudu tahtnu tetä regendi. Tä plaani ka Hispaania krooni, miä oll' Napoleoni vele Bonaparte Joosepi käen, ärq võttaq. Pääle uma poja Pedro abiellümist 1817. aastagal Austria hertsoginna Leopoldinaga ja kuningaperre tagasijõudmist Portugali 1821. aastagal panti Karlote Joaqhina Queluzi kuningapaleesse, kon tä kuuli ütsindä ja ummi latsi iist jättä 7. vahtsõaastakuu pääväl 1830.

Nuurus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Karlote sündü 1775. aastagal Hispaania õukogon, kiä valitsõs oll' timä esäpuul vanaesä Karl III, kiä oll' Karlote'ile väega miildünü, timä vanõmbaq olliq Hispaania perimüskuningasõq.

Karlotile miildü tandsu tetä, tä oll' ambitsioonilinõ ja manipuleeriv, tä näkk ́ imäl hulga mehega läbikäümist ja manipuleeri timä esäga, kedä tä.

infanta Karlote Joaqhina

[1]

Portugalih[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Karlote umbõs uma abiellüse aigu
Ku Karlote Joaqhina oll' kümneaastanõ 1785. aastal oll' tä abiellünü portugali vürsti Johãnnõga, et Portugali ja Hispaania kokko panda, ambitsioonilinõ nigu tä oll', oll' tä väega kurb, ku kuulsõ, et timä miis,Es olõq kroonipärijä 

Karlote läts' sis Portugalihe, pulma aigu oll' tä 10 ja Johãnnõ 17 aastakka vana, lätsi pruudihuunõ mano, kon tä Johãnnõ kündlepuuga kallale läts' ja kõrva hammust', tä heräsi pia üles, Hispaania ja Portugali vaihõl vaiht paari õnnõ. Edimält paistu Portugali hoovi hirmsa, sääl oll' pümme, es olõ muusikat ja tandsu nigu Hispaania hoovin, midä veidü sääl oll' oll' katoliiklusõst. Sõski sai Karlote uma ämmäga, Portugali kuninganna Maria I-ga väega häste läbi; Karlote tahtmisõ peräst kuuli 1789. aastagal Joosep (Brasiilia vürst) ja Johãnnõ sai perijäs. Päält uma armsa poja Joosepi kaotamist lätt kuninganna Maria ullis ja Johãnnõ piät saama Portugali valitsõjas, pia nakkasõq timä ja Karlote latsi tegemä, et Portugali jaos perijit sünnütäq, ja Karlote alost' uma vandõlusõq. Karlote pruuvsõ näüdädä, et Johann oll' kah uma imä peräst hull ja tä tahtsõ kah Portugali Hispaania kätte anda vai uma hispaania perre kõrval valitsõda. Egäl juhul es olõ tä usaldõtav, pall'odõ jaos oll' tä esiki spioon, Napoleoni sõa ja vabadusõ võistlusõn näüdäs' tä uma truudust absolutismile. Portugali es piäq kinniq Napoleoni nõudõt kontinentaalsõst blokaadist ja edesi kauplõsõq Suurbritannia Ütiskuningriigiga, nii et Napoleon Hispaania abiga vallut' Portugali 1808. aastagal. A nii Johõnnõ ku Karlote ja kõik aadlikõsõ pagõva Brasiilialõ Rio de Janeiros elämä

Portugali aadlikogo Brasiilian

Reis Brasiiliahe oll' pikk ja väsütäv, naistõrahvas nigu Karlote pidi täüside peräst hiussit habõndama Ku Brasiilia edimäst kõrda näkk', ütel' tä:

" Mis hirm inne Angola, Mosambiiki vai Timorit " Johãnnõ armast' Brasiiliat ja tä armast' tuud. Tä jakkus püüdmä umma miist troonist ärq võtta esiki Brasiilin, a õnnõldõ es saa tä tukõ, et saia uma perre kunagidsõ kolooniidõ kuningannas, miä parhilla ommaq Argentina, a tukõ tä saia es saaq.

Karlote Joaqhina Brasiilian

1815. aastagal sai Napoleon võidu, a tuu asõmõl, et Portugalihe tagasi minnä, otsusti Johãnnõ jäiä ja tekk' Brasiilia ärq olõmalda kolonia ja sai Portugaliga ütitses kuningriigis. Varsti päält tuud, 1816. aastagal, kuuli Karlote ämm ja tä sai ammõtligult Portugali ja Brasiilia kuningannas. 1821. aastagal oll' Porto revoluts'uun Portugalih, kon nõuti nii uma kuningaperre ku konstitutsioonilinõ monarkia tagasiandmist,Karlote, ku Braasiilist vällä läts', koput' uma klotsõ laeva pääle ja ütel':

"Ma ei võta tuud seost maast"

. Et tä om absolutist, sis tä ei vannõq põhiseadusõ perrä ja saadõtas Queluzihe, 1826 võtt' Miikael, timä lemmikpoig, võimu ja sai Miikael I Portugalist ja tekk' maalõ tagasi absolutismi, kuigi tä oll' lemmik tä jätt' tuu unõhtõdu Queluzihe, Kon tä kuuli 1830.

  1. Näüdüs:Citar web