Kahruvabarn
Kahruvabarn (ka tsiavabarn, ladina keelen Rubus nessensis, eesti keelen kitsemurakas) om ruushäitsmeliidsi sugukunda molohka perrekunda kuuluv hiitlehine puhm. Egäpääväkeelen tähendäs kahruvabarn inämbüisi taa puhma musta marja.
Kon kasus
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Kahruvabarn kasus Kesk-, Õdagu- ja Põh'a-Euruupan. Eestin om inämb levinüq Hummogu- ja Lõunõ-Eestin.
Määne vällä näütäs
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Kahruvabarna varrõq ommaq vabarnavarsi muudu, pistülidseq, a tummõmbidõ lehtiga ja terävide nõkloga. Häitsmeq ommaq valgõq, nii 2 cm läbimõõduga. Häitses piimäkuu lõpust põimukuu algusõni.
Mar'aq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Kahruvabarnaq ommaq vabarnidõ muudu, a mustaq. Algusõh ommaq mar'aq vereväq, a midä kütsembäs saavaq, tuu tummõmbas lääväq. Tävveste kütseq kahruvabarnaq ommaq mustaq vai mustjaspruuniq, pall'aq ja läükväq, ilma vahakõrraldaq. Verekädseq puultuuraq kahruvabarnaq ommaq hapnõvõitu ja ei tulõq häste varrõ külest vallalõ, a tävveste valmiq mustaq maŕaq ommaq makõq ja tulõvaq kergehe ärq.
Tarvitaminõ
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Kahruvabarnaq ommaq hääq söögimar'aq. Nä ommaq maigu poolõst väega aidkahruvabarna (eesti keelen pampel, aedmurakas) muudu, a nä ommaq vähämbäq ja veidükese mõrkjadsõ perämaiguga, miä olõ-õi siski sukugi halv.
Kahruvabarnist saa tetäq sahvti, mahla ja muud, midä vabarnistki. Siski olõ-õi kahruvabarnit miiq mõtson hariligult nii palľo nigu vabarnit vai Põh'a-Eestin sinivabarnit (eesti keelen põldmari). Tuuperäst õnnistus naid harva löüdäq nii palľo, et naid tasonuq sissetegemises kor'adaq.