Kääbäs

Kääbas om üts kalmõvorm, kohn koolnuq om matõt liiva- vai mullakuh'a sisse vai alaq. Kääbäs om sakõstõ tsõõrikanõ vai pikliganõ. Kääpä seen või ollaq puuvärke vai kiviehitüst. Koolnuilõ panti koolnukihä- ja palotusmatussin ütehn havvapannussit. Kääpit naati tegemä illatsõn neoliitikumin (noorõmbal kiviaol).

Sutte kääpäq

Väegaq pall'o kääbäskalmit om peri pronksi- ja ravvaaost. Rahvidõrändämise aol tulliq kääbäskalmõq, tsõõriguq ja pikligadsõq palotuspuhtõq hummogu ja esiqerälidselt lõunõhummogu Eestin. 11.–12. aastagasaal levisiq Põh'ahummogu- ja Lõunõhummogu-Eestin koolnupuhtidõga tsõõriguq kääpäq, nuuq ommaq vad'alaisi muudu havvaannussidõga. Viil 14.–15. aastagasaal võidi inemiisi mattaq tsõõrkihe kääpihe (näütüses Jõuga).

Loosi ja Puutli külä kääpäq

Pall'oq kääbihe pantuq havvapannusõq ommaq sakõstõ tähendüsegaq ja juppõ viisi (katski vai sulanuq). Kääpäq ommaq vana tii veerehn ni lääväq tiiviirt piten pikält edesi.

Jõuga kääbaskalmiq