Ilumõtsa taivakivihavvaq

Ilumõtsa Põrguhaud

Põrguhavva väräht

Ilumõtsa taivakivihavvaq ommaq taivakivest tegünüq havvaq Võro maakunnan, Võro vallan.

Ilumõtsa lähkün suu pääl om vähämbält viis tsõõrigu kujogaq suurt hauda. Kõgõ suurõmb om Põrguhaud (veerest viirde 80 m, sükäv 12,5 m). Põrguhavva lähkün om viimätsegaq üttemuudu, a vähämb Sükävhaud (50 m ja 4,5 m). Tõsõq havvaq jääväq Põrguhavvast õdagu poolõ – Ingli-, Kuradi- ja Tondihaud.

Vannus

2017. aastagal tetti radiohüdsänigumeetodiga kimmäs, et Ilumõtsa havvaq ommaq tegünüq taivakivest, miä sattõ taaha 7170–7000 aastakka tagasi.

Havvaq kultuurin

Seo kandi rahvas om Ilumõtsa haudu pidänüq vannohalvu elokotussõs. Põrguhavvast müüdä minnen tohe-eiq ilmangiq vanma naadaq. Vanaqhalvaq võivat tuud kuuldaq ni mõtõldaq, et näidegaq tahetas kokko saiaq. Põrguhavva põh'an ollõv jaaniüüse tuld palaman nätt. Vanaqhalvaq kuivasõq sis umma kulda. Tuul aol olõssiq külh targõmb Põrguhavvast kavvõ hoitaq. Tõõnõ jutt käü edimädsele risti vasta. Põrguhavva kotusõ pääl olnuq kerik. Ku kolm velje kõrragaq kerikuhe sisse lännüq, vaonuq tuu maa alaq.

Lätteq

Seon artiklin om tarvitõt teosõ "Võromaa kodolugu" matõrjaalõ.