Iheri Rihhard
| Iheri Rihhard
Rihhard Iher | |
|---|---|
 | |
| Sündünüq | 1. mahlakuu päiv 1910 Osola Võromaa |
| Koolnuq | 31. põimukuu päiv 1980 Rannu Tartomaa |
| Ammõt | kiränik, luulõtaja, koolioppaja |
Iheri Rihhard (Rihhard Iher) oll' Võromaalt Osolast peri kirämiis ja koolioppaja.
Elokäük
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Koolioppajas oppõ Iheri Rihhard Talliina Pedagoogiumin 1937. aastagal, tüüt' Võromaal algusõn Piitre ja 1939. aastaga sügüsest pääle Osola koolin kooniq 1944. aastaga radokuuni, ku naas' toimõndajas aolehe „Võrumaa Teataja” man.
Nõvvokogo okupatsiooni aol tüüt' 1944. aastaga sügüsest Harjomaal edimält massina-traktorijaaman, sis paar aastakümmend põllumajandusõn kooniq 1967. aastagani, ku jäi süämerikkõ peräst pensionilõ.
Iheri Rihhard kuuli 31. põimukuu pääväl 1980 ja om matõt Osola matusaida.
Looming
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Loomingukatsõtusõq naksiq pääle gümnaasiumiaastil. Suurõmbat huvvi löüdse timä romaanivõistlusõ avvohinnatüü „Kaheksa kellalööki” Nõvvokogo edimädsest okupatsioonist. Tuu ilmu aolehen „Eesti Sõna” 1943. aastaga lõpukuil. Edimädsest kiudutamisõst kirotõdu romaani „Tagasi ellu” ilmut' aoleht „Võrumaa Teataja” joulukuust 1943 kooniq radokuuni 1944.
Romaaniq ja aokirängutüü olliki põhjus, mille Iheri Rihhard tõõsõ Nõvvokogo okupatsiooni aol jäi tüüle põllumajandustõ, a samal aol kirot' edesi n-ü suhvlihe (luulõtusõq, latsijutuq, peränpoolõ poliitilis-aoluulidsõq kirotusõq ettelugõmisõs koolinoorilõ, käsikirän kogotult päälkirjo ala „Jassi juurviljaaed” ja „Mu isamaa”).
Invaliidsuspensionärin sai süvembält keskendüdäq kirändüsloomingulõ. Tuul aol kirot' tä põhilidsõlt luulõtuisi. Noidõ hulgan om pia poolõs võrokeelitsit ja eestikeelitsit. Küländ hulga om ka vaimolikku ainõt. Viil autori eloaol, 1980. aastagal trüküti ärq Iheri Rihhardi võrokeeline luulõkogo „Kassimärss”. Päält surma om ilmunuq viil võrokeelist luulõt valikkogon „Havvakivi. Ikupilli ja loriluku" (1998) ja jutustus „Kaheksa kellalööki" autori 90. sünnüpääväs Osola kooli iistvõtmisõl.