Keema Hella

Läteq: Wikipedia
(Ümbre saadõt artiklist Hella Keem)

Keema Hella (sündünüq 6. mahlakuu pääväl 1915 – koolnuq 27. joulukuu pääväl 1997) oll' keeleuurja, folklorist, kiä uurõ päämädselt võro ja tarto kiilt.

Keema Hella om lõunõeesti kiili, põhilidsõlt võro ja tarto keele kotsilõ tennüq perädü hulga ülesvõttit ja üleskirotuisi. Tä om põh'aligult seletänüq võro keele jagonõmist murdis ja võro keele murdidõ tunnusjuuni.

Keema Hella oll' peri Urvastõ kihlkunnast Vaabinast. 1936. aastaga läts' tä Tarto Ülikuuli.

Kaeq viil[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kirändüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • "Kuidas minust sai murdekoguja." Kodumurre nr. 3–4, 1962, lk. 28–38.
  • Tartu murde tekstid (Tallinn: Valgus, 1970)
  • Võru keel (Tallinn: Eesti TA Emakeele Selts, 1997)
  • "Leivakünast ahjuluuani: Leivavalmistamisest ja sellega seotud esemetest" (Eesti Keele Instituut ja EKSA, 2020)

Välälingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]