Haanimiihhi nõvvokoda
Haanimiihhi nõvvokoda um vabatahtlinõ ütisüs, kohe ummaq kogonuq meheq, kiä pidäväq tähtsäs muistõhavvadsõ Haanimaa elo- ja mõttõviit. Haanimiihhi nõvvokoda taht avitaq jovvulidsõ perändüskultuuri ja ummi kimmähe juurdunuisi kombidõga Haanimaal vahtsõst herädäq.
Tegemiseq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Haanimiihhi nõvvokoda korjas ja jaga tiidmist hindäperi elo, haani keele, kombidõ ja käsitüü elohn ja väehn pidämises. Nõvvokoda pidä tähtsäs luudu hoitmist ja pühhipaiko kaitsmist ni vahtsõstluumist.
- Nõvvokoda taht ummi tegemiisi mano haardaq nuuri, et näile näüdädäq ja vahtsõst avvo sisse nõstaq Haanimaa muistõhavvatsit kombit ja eloviit.
- Nõvvokoda um sisse sõknuq Haanimaa oppamisõ raa (Imärada), midä kävvehn või egä huvilinõ ütehn haanikeelidse saatjagaq Haanimaa luudut ja vanno tiidmiisi tundma oppiq.
- Haanimiihhi nõvvokua iistvõttõhn um sündünüq luguhus “Legend' Haanimaast ja Ilmasambast”, kohn kynõldas ilmamuna sümboligaq köüdetüt Haanimaa saamisluku. Kunstnik Margna Epp um luguhusõ pandnuq vägevide saarnõidsi plankõ pääle ni tuud um näüdät mitmõhn paigahn Eestihn, a taa um joudnuq ka liivlaisi maalõ.
- Haanimiihhi nõvvokua pinokota um nätäq olnuq nii Haanimaal ku kavvõmbahn. Nõvvokua meheq käüväq sündmüisil ja ütleseq uma syna sekkä ettevõtmiisil, miä avitasõq hoitaq ja avvo sisse nõstaq perändüskultuuri ja hindäperi ello. Haanimiihhi nõvvokoda um ütehn kynõlnuq Võromaa visioonikonvõrendsil ja mitmil muil mõttõtalossil.
2005. aastaga hainakuuhn sõlmõq Haanimiihhi nõvvokua ja Seto Kuningriigi Kroonikogo iistkynõlõjaq katõ muistidsõ naabri Setomaa ja Haanimaa vaihõl tõõnõtõõsõ avvostamisõ kokkoleppe. Nõvvokoda um naanuq säädmä lähkümbät läbikäümist ka liivlaisi ja tõisi põlitsidõ rahvidõ iistkynõlõjidõgaq.
Välislink
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Seo artikli um haani keelehn.