Goethe Johann Wolfgang

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Goethe Johann Wolfgang

Johann Wolfgang von Goethe

Goethe (Stieler 1828).jpg
69-aastaganõ Goethe Johann Wolfgang. Stieleri Joseph Karli pilt (1828).
Sündünüq 28. põimukuu päiv 1749
Frankfurt, S'aksamaa
Koolnuq 22. urbõkuu päiv 1832
Weimar, S'aksamaa
Rahvus s'akslanõ
Ammõt kiränik

Goethe Johann Wolfgang (Johann Wolfgang von Goethe, 1749-1832) oll' s'aksa kiränik. Tä om kirotanuq luulõt, näütemänge, romaanõ, teoloogiliidsi, humanistliidsi ja tiidüsliidsi töid. Timä kõgõ tähtsämb teos om katõjaolinõ näütemäng "Faust".

Elokäük[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

Goethe oll' säädüseoppusõ doktori poig ja sai koton egäsugumadsõ koolitusõ. Aastil 1765-1768 oppõ tä Leipzigi korgõnkoolin ja 1770-1771 Strasbourgi korgõkoolin õigustiidüst. Vaihõpääl oll' tä Frankfurdin, kon parasi tõbõst. Päält opmist naas' tä tüüle ahukaadi ammõtin Frankfurdin.

Ku Goethe oppõ Strasbourgin, sai tä tutvas Herderi Johann Gottfriediga, liitü tormi ja tungi nimelidse liikmisõga ja sai pia taa juhis.

Aastagal 1775 kuts' Saksi-Weimari hertsok Augusti Karl Goethe Weimari huuv'kunda, kon tuu tiinse korgidõ ammõdikotussidõ pääl pikkä aigo. Aastagal 1782 nõst' hertsok Goethe ülembärahva saisustõ.

Aastgil 1786-1788 sõit' Goethe ringi Itaalian. Aastagal 1794 sai Goethe tutvas Schilleri Friedrichiga, kiä naas' elämä Weimarin. Weimarist sai tähtsä s'aksa kultuurielo keskus, selle et Schiller tõmmas' liina mitmit s'aksa kirämiihi, luulõtajit ja mõttõtiidläisi.

Aastagal 1806 lät's Goethe paari Vupliusõ Christianega, kinka elli kuun jo aastagast 1788 ja kinka täl oll' poig. Christiane kuuli aastagal 1816 ja poig 1830 aastagal.

Goethe elo viimäsist aastist om kõnõlnuq timä sekretär Eckermanni Johann Peter uman raamatun "Jutuajamisõq Goethega".


Commons
Kaeq artikli

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.