Amazonas
| ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
 Amazonasõ suu
| ||||||
| Jõõ läteq | Nevado Mismi (Peruu) | |||||
| Jõgi juusk | Atlandi Suurdõmerde | |||||
| Maaq | Peruu, Colombia, Ekvador, Brasiilia | |||||
| Jõgikunna suurus | 7,18 mill'onat km² | |||||
| Pikkus | 6400 km (umbõs) | |||||
| Korgusvaih | 5170 m | |||||
| Sadaminõ | 0,81 m/km | |||||
| Jõõ vooluhulk | 219 000 m³/s | |||||
| Hääpoolidsõq harojõõq | Purus, Madeira, Tapajósi jõgi, Xingu jõgi jt. | |||||
| Kur'apoolidsõq harojõõq | Marañóni jõgi, Japurá jõgi, Rio Negro jõgi jt. | |||||
Amazonas om jõgi Lõunõ-Ameerikan. Tä om maailma kõgõ viirikkamb jõgi, timän om inämb vett ku tõisin kümnen suurõmban jõõn kokko, miä suurdõmerde juuskvaq. Amazonas om kõgõ suurõmba valgalaga jõgi maailman nink timän juusk üts viiesosa maailma kõiki jõki viist. Üle Amazonasõ lää-i üttegi silda. Tuu om nii ütest külest tuuperäst, et tä nii lõpmada suur om - suur jago jõõst om nii lag'a, et sinnäq saaki-i miiqaigsõ teknikaga silda ehitäq - ja tõsõst külest tuuperäst, et suurõmbalt jaolt juusk tä troopilidsõn vihmamõtsan, kon om veidüq teid ja viil veidemb liino.
Kuigi Amazonasõ jõgi om pall'odõ näütäjide poolõst kõgõ suurõmb maailman, om sõski kokko lepüt, et pikkusõ poolõst om tä tõnõ pääle Niilust. Mõnõq maatiidläseq (innekõkkõ Brasiiliast ja Peruust) sõski vaiõlõsõq toolõ vasta.