Čaksi Aleksandrs

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search
Čaksi Aleksandrs 1925. aastagal

Čaksi Aleksandrsit (Aleksandrs Čaksi) või pitäq ütes Läti tähtsämbäs luulõtajas. Čaks sündü 1901. aastaga 27. rehekuu pääväl Riia liinah. Timä esä-imä olliq rättsepp Jānis Čadarainis ja timä tõõnõpuul Emilija. Timä edevanõmbidõ nimi oll' Čadarainis-Čaks, agaq seo nime tõõnõ puul oll' ao joosul ärq kaonu. Ildampa valõ Čaks nimelt tuu tõõsõ poolõ hindäle pseudonüümis. Ku Čaks oll' kümne aastaga vana, ast' ta Riia Aleksandri gümnaasiummi. Perän Gümnaasiumi lõpõtamist ast' Čaks Moskva ülikooli tohtritiidüskunda. Moskvah puttõ tä kokko futuristõ ja imažinistõga ni kirot' 17 aastaga vannudsõlt uma edimädse luulõtusõ, mie oll' vinne keeleh. 1919. aastagal võeti Čaks Verevähe Sõaväkke, koh tä muusiäh võidõl' Läti verevide kütte siäh.

Jälki Riiah ollõh ast' Čaks Läti ülikooli tohtritiidüskunda, a vaiht' pia tuu ala balti keeletiidüse vasta. Päält ülikooli lõpõtamist oll' tä Drabešu latsi var'opaiga man olõva kooli juhtja ja oppaja. 1927. aastagal oll' Čaks jälq Riia liinah, koh tä tõisi nuuri kiränigõga üteh asot' kirästüse Seši (Kuus) ja luulõaokirä Jauna Lira (Vahtsõnõ Lüür) ni võtt' ossa rühmitüse Zaļā vārna (Hal'as Varõs) tüüst.

Läti luulõhe tõi Čaks vahtsit tuuli. Innemb oll' läti luulõq kõnõlnuq inämbalt jaolt maaelost. A Čaks kirot' liinast ni hariligõst liinainemiisist. Lemmikteemas oll' Čaksi jaos veeereliin. Čaks esiq ütel', et või kirotaq ütskõik minkast. Niguq pall'osit kiränikkõ, kiusati ka Čaksi Nõvvokogo aol takan, minkperäst täl tekkü depressiuun.

Luulõtaja kuuli 8. radokuu pääväl 1950. aastagal. Lätih um Čaks täämbätseni pääväni tunnõt ja armastõt. Eesti keeleh on ilmnu timä luulõkogo Igavene Riia, mä om ümbre pant Livia Viitolil.