Ubajärv

Läteq: Wikipedia
Ubajärv

Kihlkund: Harglõ kihlkund
Suurus: 49 ha
Pikkus: 1550 m
Lakjus: 420 m
Keskmäne süvvüs: 1,5 m
Kõgõ suurõmb süvvüs: 2,1 m

Ubajärv
Kon Ubajärv Võromaal om

Ubajärv, varrampa ka Ubahavva järv, om järv Harglõ kihlkunnan Koemõtsa külän.

Järve vesi vaihtus ärq 2 kõrda aastagan.

Ubajärv om tegünüq joq iäaol. Järve üts' ots om naanuq aogaq kinniq kasuma. Ümbre järve kasus liivanõ palomõts. A järve kaldõq ommaq muadsõq vai turbadsõq, viiri pääl om hõdso. Ubajärv om võet Karula rahvuspargi alaq.

Ubajärve vesi pia sais. Õnnõ ku suur'vesi tulõ, juusk kraavi müüdä vett ärq. Vesi om pruuni värmi ja sügävähe läbi ei paistuq. Päält Ubajärven tsuklõmist olõt niguq tatigaq kuun ja peris nilbõ. A tuu ei tiiq midägiq halva. Järve vesi olõ-õiq tsolginõ, viil ommaq õnnõ sääntseq ainõq seen, miä tegeväq tä nilbõs.

Viieläjäq ja -kasvoq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kasvõ om hulga: om nii 23 liiki makrofüüte.

Kalost om kõgõ inämb särge, haugõ, ahunat, veidemb om kokrõ, latikat jt.

Seon artiklin om tarvitõt teosõ "Võromaa kodolugu" matõrjaalõ.