Säidse ilmaimeht

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Säidse ilmaimeht (kur'alt puult hääle poolõ, üleväst alla: Cheopsi pürämiid, Semiramisõ rippaiaq, Artemise templi, Zeusi kujo, Halikarnassosõ mausoleum, Rhodosõ koloss ja Pharosõ tulõtorn. 16. aastagasaa hollandi kunstnigu Heemskerki Martnei pilt

Säidse ilmaimeht (täpsämbähe vanaao säidse ilmaimeht) olliq antiikaol (3. aastagasaast i.m.a.) vällä validuq säidse maailma ehitüskunsti ja skulptuuri suurt kõrdaminekit.

Ilmaimmide nimekirjo om olnuq mitmit. Edimädse säitsme ilmaimme nimekirä tekk' vanakreeka opõtlanõ Kallimachos Aleksandria Museionin. Kah'os olõ-iq tuu alalõ püsünü, tuuperäst olõ-iq teedäq, kas tuu om säänesamanõ, niguq miiq tunnõ. Kõgõ vanõmb alalõ püsünü säitsme ilmaimme nimekiri om alalõ hoitunu üten raotun kirän, miä om perit 2. aastagasaast i.m.a.. Tuu om üles tähendänüq kreeklanõ Antipatros Sidonist:

"Näi su müüre, suur Babülon, lakjo, et vankriga sõidaq, nännüq olõ ka Zeusi Olümpia külän, kaenuq Babüloni ripjit aido ja Heliose perätüt kolossi, ja pürämiidi, mink loonuq rassõ vaiv, tunnõ Mausolosõ hiiglasuurt havvakambrõt. (...) Ent ku ma näi Artemisele pühendedüt pühhäkota, mink katus pilvi putus, sõs jäiväq kõik tõsõq tä kõrval varjo, selle et välänpuul Olümpost trehvä-i päiv kongi säänest illo."

Tuu perrä om kõgõ sakõmbast vanaao säitsme ilmaime hulka arvat:


Välislingid[toimõndaq]