Ruhnu saaminõ Eesti Vabariigi alaq
Ruhnu saaminõ Eesti Vabariigi alaq oll' suurõmbit vaiõlusõ kotussit Eesti ja Läti vaihõl piiri tõmbamisõ arotuisil aastil 1919–1923.
Mõlõmbaq riigiq tahtsõq päält hindäperi saamist Ruhnu saart hindäle. Eesti Aotlinõ Valitsus kuulut' edimält ja ütepoolitsõlt Ruhnu saarõ Eesti alaq 17. vahtsõaastakuu pääväl 1919 ja kinnüt' taa otsusõ Eesti Vabariigi valitsõmisõ aotlidsõ kõrraga 4. hainakuu pääväl 1919. Läti taht' Ruhnut hindäle, selle et Ruhnu om maatiidüsligult ligemb Lätit ku Eestit.[1]
Ruhnu saatusõ, saiaq Eesti osas, otsust' saarõ pääl elänüisi ruutslaisi otsus Eesti alaq minnäq. Ruhnlaisi edimäne suuv oll' saiaq Roodsi alaq, a Roodsi valitsus oll' tuu vasta. Läti taht' piiri tõmbamisõ arotuisil Ruhnut hindäle viil pikält, õnnõ ku 1923. aastaga piirilepüng tettiq, jätiq nääq uma nõudmisõ perrä.
Ruhnu küsümüs Eesti-Läti piiri tõmbamisõ vaiõluisin[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Eesti Aotlinõ Valitsus kuulut' Ruhnu saarõ Eesti osas[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Eesti hindäperikuulutamisõn olliq Eesti piiriq pantuq rahvidõ elämiskotustõ perrä, Eesti riigi kuunsaiso rehkendediq maaq (säälhulgahn saarõq), kon Eesti rahvas suurõn inämbüsen jo vanast aost elli[2]. Ruhnut, kon elliq õnnõ ruutslasõq, es olõq hindäperikuulutamisõn tuuperäst Eesti riigi osas nimmat ja Ruhnu olõminõ Eesti all es olõq tuudaigu esiqhindäst mõistaq.[3]
Sõskiq kuulut' Eesti Aotlinõ Valitsus ütepoolitsõlt Ruhnu saarõ Eesti riigi alaq 17. vahtsõaastakuu pääväl 1919 lühkü teedüsega "Tunnistada Ruhno saar Eesti wabariigi osaks"[4]. Päiv inne oll' Kaubandusõ ja tüüstüse ministeeriüm Aotlidsõ Valitsusõ käest küsünüq, et kas Ruhnu om õks Eesti all[5]. 4. piimäkuu pääväl 1919 võtt' Asutaja Kogo vasta Eesti Vabariigi valitsõmisõ aotlidsõ kõrra, kon sammamuudu Ruhnu kuuluminõ Eesti alaq ärq oll' nimmat.[6]
Eesti riigivõimu edimäne külänkäük saarõ pääle[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
1919. aastaga lehekuun käve Ruhnun Eesti mereväeohvitsiir Schilleri Rudolf, kink käügi mõtõq oll' saarõ pääl olnu pästejaama ülevõtminõ Eesti riigile[7]. Õnnõ sis saiq ruhnlasõq teedäq, et Eesti om saanuq hindäperi riigis ja eestiruutslaisi edüstäs uma rahvusministri Pöhli Hans. Ruhnlasõq otsõq Pöhli kibõhõhe üles ja kõnõliq tälle ummi häti, näütüses oll' näil soolapuudus ja käen veidüq puid, ja tuuperäst oll' näil vaia saarõ pääl olnut riigimõtsa rakoq.[8]
Eesti aokirändüsen kirotõdi, et ruhnlasõq es olõq muu ilmaga 1918. aastaga märtekuust pääle kokko putnu ja es tiiäq kooniq 1919. aastaga 8. lehekuu pääväniq Eesti Vabariigist midägi. Viil kirotõdi, et Kārlis Ulmanisõ valitsus oll' saarõ kuulutanuq Läti alaq kuulujas.[9][10]
Roodsi tull' vaihõlõ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
1919. aastaga kirot' saarõ elänige edüstüs Roodsi kuningalõ ja Eesti valitsusõlõ, et nimäq tahtvaq Roodsi alaq saiaq. Tuudaigu es tahaq Roodsi valitsus inneskidse Vinne suurõriigi maid hindä alaq võttaq, a Ruhnu oll' niipall'o eräng, et küsümüse pääle mõtõldi. Roodsi valitsus kirot' Eesti valitsusõlõ, et tuu andnuq saarõ elänigele vähäkese perrä, näütüses laskõq näil sõaväekohustus saarõ pääl ärq tetäq ja saarõ pääl kasuvat mõtsa rakoq uma ärqnägemise perrä.[11]
Saadiguq saarõ pääl[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Eesti valitsus oll' peri ruhnlaisilõ perrä andma ja saat' umaq saadiguq saarõ pääle kokko kõnõlõma. Inne tuud valmistõdiq saadiguq ette, saadi tutvas saarõ elänige kombidõga ja mõtõldi, kuimuudu saanuq näid kõgõ parõmbahe avitaq[12]. Eesti Aotlinõ Valitsus and' 23. lehekuu pääväl 1919 kaubandusministrile 150 000 marka krediiti, et tuu iist ruhnlaisi käest hülgerasva ostaq[13].
Eesti saadiguq käveq Ruhnu saarõ pääl 1919. aastaga hainakuun üten Bleesi Nikolausiga, kinkast ildampa roodsi rahvussekretär sai. Blees avit' saadikil ruhnlaisiga roodsi keelen kõnõldaq[14]. Saadiguq võtiq saarõ pääle üten jahipüsse, petrolit ja suula ni ostiq ruhnlaisi käest 644 puuta hülgerasva[15]. Kõnõldi, et Ruhnu saa-aiq Roodsi alaq minnäq, a ku nä tulnuq Eesti alaq, saanuq ka tulõvigun näile esiqsugumaidsi hüvvi pakkuq. Ruhlasõq olliq peri, et saar jääs Eesti alaq[16][17]. 1919. aastaga põimukuun otsust' valitsus jättäq ruhnlaisi käest riigimõtsast ilma lubaldaq raodu mõtsa iist raha nõudmaldaq[18].
Ruhnu küsümüs piirikomisjonin 1920. aastil[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Eesti-Läti piiri tõmbamisõs tetti segäkomisjon, kon poolõldaq silmäjis olliq Ütiskuningriigi sõaväeläseq, kink juhis oll' Stephen Tallents[19]. Läti edüstäjäq tahtsõq Ruhnu saarõ küsümüst arotaq ja otsustaq komisjonin, a Eesti edüstäjäq es tahaq Ruhnu küsümüst inämb kõnõldaq, selle et Eesti oll' joq Ruhnu hindä umas kuulutanuq. Ka poolõldaq silmäjäq jätiq Ruhnu küsümüse kõrvalõ.[20][21] Samal aol kirotõdi eesti aokirändüsen, et Läti taht Ruhnut Valga ja tõisi piiri pääl olõjidõ maiõ vasta ja et britiq ommaq sääntside perräandmiisiga peri[22].
Lätläseq ütliq, et Ruhnu om kesk Liivi lahtõ ja tuu om kõik Lätile kuuluja meri, tuuperäst olnuq Ruhnu minek Läti alaq loogilinõ[23]. Läti and' perrä 1923. aastaga ku Eesti ja Läti sõlmõq mitu lepüngit, ka piirilepüngi. Eesti sai Ruhnu hindäle, a lubasi Lätil saarõ pääle raadiojaama ja viil mitmit huunit ehitäq[24][25]. Läti noid ehitämä es nakakiq.
Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- ↑ Ruhnu. Tutvastegemine ja kotus. Ruhnu vald. Pruugit 13.05.2024. (eesti keelen)
- ↑ Manifest kõigile Eestimaa rahwastele. – Riigi Teataja, nr 1, 27. november 1918, lk 1. Pruugit 15.05.2024.
- ↑ K. Alenius. Unification with Sweden, lk 313.
- ↑ Eesti Ajutise Walitsuse otsused – Riigi Teataja, nr 4, 23. jaanuar 1919, lk 28.
- ↑ RA, ERA.31.1.42, Kaubanduse ja Tööstuse Ministeerium Eesti Ajutisele Valitsusele, 16. jaanuar 1919.
- ↑ Asutawa Kogu poolt 4. juunil 1919. a. wastuwõetud Eesti wabariigi walitsemise ajutine kord. – Riigi Teataja, nr 44, 9. juuli 1919, lk 345.
- ↑ K. Lauk. Jutustusi kodumaa ajaloost, lk 33.
- ↑ M. Kuldkepp. Poliitiline tegevus, lk 225–226.
- ↑ Eesti Wabariigi maa-ala, kus kunni maini Eesti Wabariigist weel midagi ei teatud. – Vaba Maa, 17. mai 1919, lk 2.
- ↑ Ruhno saar. – Päevaleht, 19. mai 1919, lk 2.
- ↑ K. Alenius. Unification with Sweden, lk 313.
- ↑ K. Alenius. Unification with Sweden, lk 313.
- ↑ RA, ERA.31.1.13, Ajutise Valitsuse koosoleku protokoll, 23. mai 1919.
- ↑ C. E. Kranking. Island People, lk 98.
- ↑ Küllo Arjakas. Ruhnlaste kink Eesti riigipeale – 10 värsket kanamuna. – Maaleht, 7. hainakuu päiv 2011, lk 34–35. Pruugit 20.05.2024. (eesti keelen)
- ↑ M. Kuldkepp. The Political Choices, lk 421.
- ↑ K. Alenius. Unification with Sweden, lk 313.
- ↑ Äratõmbed wabariigi walitsuse protokollidest. – Riigi Teataja, nr 60, 3. september 1919, lk 477.
- ↑ H. Arumäe. Piirikonfliktist liidulepinguni, lk 1123.
- ↑ Walga saatuse otsustamine. Segakomisjon on eila kokku astunud. – Tallinna Teataja, 27. aprill 1920, lk 1.
- ↑ Asutaw Kogu. – Päevaleht, 10. juuni 1920, lk 2.
- ↑ K. Täht. Ruhnu saare küsimus, lk 25–26.
- ↑ Eesti-Läti piir jääb endiseks. – Päevaleht, 1. aprill 1922, lk 5.
- ↑ Läti peaminister Tallinna konwerentsi tagajärgedest. – Postimees, 4. november 1923, lk 7.
- ↑ K. Täht. Ruhnu saare küsimus, lk 30–31.
