Odysseus

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Odysseusõ pää, Vana-Kreeka kujo, peri tõõsõst aastagasaast inne miiq aigo
Odysseus kükloobõlõ veini pakman

Odysseus [odüsseus] (lad. Ulysses ja Ulixes) om kreeka mütoloogian julgõ, kavval ja tark Trooja sõa kangõlanõ, Ithaka kuning, Laertese ja Antikleia poig (mõnõn Homerose-järgsen müüdin Sisyphose poig). Odysseuse ettepanõgi perrä olliq Helenä kosilasõq sunniduq avitama timä vällävalitut, ku tuu pulka jääs. Pääle Helenä rüüvmist olõsiq Odysseus pidänüq minemä Trooja sõtta, a tä mänge ulli, selle et oraakli oll' ette kuulutanuq, et tä püürd kodo tagasi 20 aasta peräst. Et Palamedes timä kavalusõ ärq näkk', usk' tä uma naasõ Penelope, poja Telemachose ja majapidämise sõbra Mentori huuldõ ni läts' siski sõtta. Tä löüd' Achilleuse, meelüt' Iphigeneia Eulissehe ja sõdõ Trooja peräst julgõhe. Rassõn saison avidiq timä tarkus ja kõnnõosavus. Üten Diomedesega sai tä kätte Doloni, kuun Aiasõga tõi tagasi Achilleuse kihä ja sai hindäle timä sõariistaq. Vangivõtõt Helenosõlt sai tä teedäq, mis nõudmiisil saa Troojat vallutaq. Pääle tuud tõi tä sõtta Lemnose Philoktetese ja Skyrosõ Neoptolemosõ. Kavalusõga saat' tä surma Palamedese ja rüüve kuun Diomedesega Troojast Athena kujo. Odysseus and' nõvvo ehitäq Trooja vallutamisõs puuhopõn.

Pääle Trooja allahiitmist naksiq kodo tagasi minevä Odysseuse 10 aastat kestnüq essüroiduq. Tä hojot' kikonidõ, lotofaagõ ja ütssilm Polyphemosõ man. Ku Odysseus oll' joba Ithaka ligi, pillu tä jälq kavvõhe merele tõisi rumalusõ peräst: nääq teiq vallalõ tuulõjumalalt Aiolosõlt saadu nahkkoti, kohe olliq kinniq pantuq vastatuulõq. Päsnüq inemisesüüjide ja laistrüguunõ käest õnnõ üte laivaga, lask' Odysseus Kirke nõvvol põrgo sissekäügi man Teiresiäse hengel hindäle tulõvikku kuulutaq. Tä päst' umaq sõbraq sireene hirmilosa, a hukutaja laulu iist ja sõit' läbi merekuru, midä vaheq Skylla ja Charybdis. Et Odysseuse sõbraq olliq Teresiasõ hoiatusõst huulmaldaq otsatanuq Thrinakia saarõl pääväjumala Heliose eläjäkar'a, läts' marutsõl merel Odysseuse laiv katski. Odysseus ütsi pässi Ogygia saarõ pääle ja jäi säitsmes aastagas nümf Kalypso mano. Ku tä edesi pur'ot', elli tä jälq üle laivakao. Odysseuse päst' Leukothea umma leieriga. Nausikaa vei Odysseuse umma esä, fajaakõ kuninga Alkinoose mano, kink abiga tä peräkõrd Ithakalõ joud'. Sandin kodo tulnuq, tapp' Odysseus Telemachosõ abiga Penelope kosilasõq. Tä sai surma uma poja Telegonose käe läbi, kiä tedä ärq es tunnõq.