Mine sisu juurde

NATO

Läteq: Wikipedia
(Ümbre saadõt artiklist OTAN)
NATO riigiq

Põh'a-Atlandi Lepüngi Organisats'uun (inglüse keelen North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsusõ keelen L'Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) om sõaväeline allianss, minkalõ panti alos 4. mahlakuu pääväl 1949 Põh'a-Atlandi lepüngi vai Washingtoni lepüngiga.

NATO kõgõ korgõmb organ om Põh'a-Atlandi Nõvvokogo, midä juht NATO pääsekretär. Edimäne ammõtlik pääsekretär oll' britt Ismay Hastings (1952–1957), kink perrä tulliq Spaagi Paul-Henri (1957–1961), hollandlanõ Stikkeri Dirk (1961–1964), itaallanõ Brosio Manlio (1964–1971), hollandlanõ Lunsi Joseph (1971–1984), britt Caringtoni Peter (1984–1988), s'akslanõ Wörneri Manfred (1988–1994), belgäne Claesi Willy (1004–1995), hispaanlanõ Solana Javier (1994–1999), britt Robertsoni George (1999–2003), hollandlanõ de Hoobi Schefferi Jaap (2003–2009), taanlanõ Rasmusseni Anders Fogh (2009–2014). Parhillanõ pääsekretär om 2014. aastaga rehekuust norralanõ Stoltenbergi Jens.

NATO liikmõs saaminõ Riik Laendaminõ Lisäteedüs Kaitsõ pääle pantu raha % SKT 2018
4. mahlakuu päiv 1949 Madalaqmaaq Alostaminõ 1,21
Belgiä 0,91
Ütiskuningriik 2,13
Island Island om ainugõnõ liigõq, kinkal olõ-õiq umma sõaväke. Täl om uma rannakaidsõq ja priitahtliguq rauhavalvajaq. -
Itaalia 1,21
Kanada 1,31
Luksõmburk 0,51
Norra 1,73
Portugal 1,43
Prantsusmaa Prantsusmaa läts sõaliidost vällä 1966. aastagal ja tull' tävvelidses liikmõs tagasi aastagal 2009. 1,82
Taani Gröönimaa ni Fääri saarõq ei olõq Õuruupa Liidon, a ommaq NATO-n. 1,30
Ameeriga Ütisriigiq 3,30
18. radokuu 1952 Kreeka Edimäne 2,48
Türgü 1,85
9. lehekuu 1955 S'aksamaa Tõõnõ Päält katõ S'aksamaa kokkominekot 1990. aastagal saiõ NATO liikmõs terveq S'aksamaa. Hummogu-S'aksamaa oll' 1956–1990 Varssavi liido liigõq. 1,24
30. lehekuu 1982 Hispaania Kolmas 0,92
12. urbõkuu 1999 Poola Neläs Varssavi liido liigõq aastil 19551991. 2,02
Tšehhi Tšehhoslovakkia all Varssavi liido liigõq aastil 19551991. 1,13
Ungari Varssavi liido liigõq aastil 19551991. 1,15
29. urbõkuu 2004 Bulgaaria Viies Varssavi liido liigõq aastil 19551991. 1,48
Läti Varssavi liido liigõq aastil 19551991 Nõvvokogoliido all. 2,08
Leedu Varssavi liido liigõq aastil 19551991 Nõvvokogoliido all. 1,98
Rumeeniä Varssavi liido liigõq aastil 19551991. 1,82
Slovakkia Tšehhoslovakkia all Varssavi liido liigõq aastil 19551991 1,22
Sloveeniä Inneskine Jugoslaavia oll' Hindäperi riike liigõq. 1,01
Eesti Varssavi liido liigõq aastil 19551991 Nõvvokogoliido all. 2,00
1. urbõkuu 2009 Albaania Kuvvõs Varssavi liido liigõq aastil 19551991. 1,17
Horvaatia Inneskine Jugoslaavia oll' Hindäperi riike liigõq. 1,59
5. piimäkuu 2017 Montenegro Säitsmes Inneskine Jugoslaavia oll' Hindäperi riike liigõq. 1,39
27. urbõkuu 2020 Põh'a-Makedoonia Katsas Inneskine Jugoslaavia oll' Hindäperi riike liigõq. -
4. mahlakuu 2023 Soomõ Ütsäs

Vahtsõq liikmõq

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Pääle Vinnemaa sisseminekit Ukrainahe 2022. aastagal, andsõq Roodsi ja Soomõ lehekuun sisse liikmõs saamisõ avaldusõ. Soomõ saiõ NATO liikmõs 4. mahlakuu pääväl 2023.