Metalmuusiga

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ

Heavy metal muusiga, metalmuusiga vai ka lihtsält metal om rokkmuusiga liik, minkalõ om loomulik rassõ kõla ja kõvva moonutõduq kitraq, pikäq kitrasooloq, kõvahus ja sagõhe tummõq laulusõnaq.

Metalansambliin ommaq hariligult eelektrikitramängjä(q), basskitramängjä, trummilüüjä ja laulja, kuigiq sagõhe om pundin viil klahvpillimängjä ja näütüses folkmetali ansambliin ka viioli-, lõõtspilli- vai muu pilli mängjä.

Aolugu[toimõndaq]

Metalmuusiga sai algusõ 1960. aastagidõ lõpun Ütiskuningriigin ja Ameeriga Ütisriigen. Edimädseq ansambliq ollivaq Inglüsmaalt peri Led Zeppelin, Black Sabbath ja Deep Purple; stiili jovvudiq '70. aastagil viil niisamatõ inglüse ansambliq Judas Priest, Motörhead ja Iron Maiden.

'80. aastagil sai populaarsõs stiilis glam metal (Mötley Crüe ja Poison USAst). Underground-ringkunnõn tekküq ka ekstriimsembäq ja agrõssiivsõmbaq stiiliq: thrash metal murd' päävuulu (Metallica, Megadeth, Slayer ja Anthrax; kõik USAst), a death ja black metal jäiväq subkultuurilidsõs nätüsses.

'90. aastagidõ keskpaigan saivaq populaarsõs stiiliq niguq nu metal (kon om pall'o grunge ja hiphopi juuni) ja metalcore (miä segäsi ekstreemmetalli hardcore-pungiga).

Alamsanriq[toimõndaq]

Aastagidõ joosul om metalmuusiga ütsiotsõ arõnuq ja laembas lännüq ni seo ilma aigo nimetedäs metalis väega mitmõviisiliidsi alambstiile, miä võivaq üts'tõõsõst peris tõistsugudsõq ollaq. Alambsanrõ om pall'o ja ansambliq sagõhe mülläväq naid umavaihõl kokko.

Kaeq viil[toimõndaq]