Mendelssohni Felix

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Mendelssohni Felix

Jakob Ludwig Felix Mendelssohn Bartholdy

Mendelssohn Bartholdy.jpg
Mendelssohni Felix 1839. a., Childe'i James Warreni tett näopilt
Sündünüq 3. radokuu päiv 1809
Hamburg, S'aksamaa
Koolnuq 4. märtekuu päiv 1847
Leipzig, S'aksamaa
Ammõt viiesepp

Mendelssohni Felix (Jakob Ludwig Felix Mendelssohn Bartholdy, 1809-1847) oll' s'aksa varahadsõ romantismiao viiesepp, klavõrimängjä ja dirigent. Tä sündü juudi perren, miä ildampa läts' üle lutõriusko; tä oll' filosoofi Mendelssohni Mosesõ latsõlats'. Tä lõi sümfoonijit, kontsõrtõ, oratooriummõ, klavõri- ja kambrõmuusikat. Peräst pikkä aigu 19. aastagasaa lõpon ja 20. aastagasaa alostusõn, ku tedä muutuja muusigamaitsõ ja antisemitismi peräst es hinnataq, om timä loomingulist originaalsust jälq tunnistama ja väärtüstämä naat. S'oo ilma aigo om tä üts kõgõ populaarsõmp romantismiao viiesepp.

Looming[toimõndaq]

Tähtsämbäq teossõq[toimõndaq]

  • 1825 "Kiilpillioktett"
  • 1826 uvõrtüür "Suvõüü unõnägo"
  • 1830 "Herbiide uvõrtüür"
  • 1832 "Klavõrikontsert nr. 1"
  • 1833 "Sümfoonia nr. 4"
  • 1837 "Klavõrikontsert nr. 2"
  • 1842 "Sümfoonia nr. 3"
  • 1844 "Viiolikontsert "
  • 1846 oratoorium "Elias"