Mendelssohni Felix

Läteq: Wikipedia

Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Mendelssohni Felix

Jakob Ludwig Felix Mendelssohn Bartholdy

Mendelssohn Bartholdy.jpg
Mendelssohni Felix 1839. a., Childe'i James Warreni tett näopilt
Sündünüq 3. radokuu päiv 1809
Hamburg, S'aksamaa
Koolnuq 4. märtekuu päiv 1847
Leipzig, S'aksamaa
Ammõt viiesepp


Mendelssohni Felix (Jakob Ludwig Felix Mendelssohn Bartholdy, 1809-1847) oll' s'aksa varajadsõ romantismiao viiesepp, klavõrimängjä ja dirigent. Tä sündü juudi prerekunnan, miä ildampa läts' üle lutõriusku; tä oll' filosoofi Mendelssohni Mosese latsõlats'. Tä lõi sümfoonijit, kontserte, oratooriummõ, klavõri- ja kambrõmuusikat. Peräst pikkä aigu 19. aastagasaa lõpon ja 20. aastagasaa alostusõn, ku tedä muutuja muusigamaitsõ ja antisemitismi peräst es hinnata, om timä loomingulist originaalsust jälq tunnustama ja väärtüstämä naat. S'oo ilma aigu om tä üts kõgõ populaarsõmp romantismiao viiesepp.

[toimõndaq] Looming

[toimõndaq] Tähtsämbäq teossõq

  • 1825 "Kiilpillioktett"
  • 1826 uvõrtüür "Suvõüü unõnägo"
  • 1830 "Herbiide uvõrtüür"
  • 1832 "Klavõrikontsert nr. 1"
  • 1833 "Sümfoonia nr. 4"
  • 1837 "Klavõrikontsert nr. 2"
  • 1842 "Sümfoonia nr. 3"
  • 1844 "Viiolikontsert "
  • 1846 oratoorium "Elias"