Lviv

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Lviv

Lwów - Widok z wieży ratuszowej 01.jpg
Lvivi vanaliin
Maa: Ukraina
Suurus: 182 km²
Elänikke: 760 000 (2010)

Lviv-Ukraine-Map.png
Kon Lviv Ukrainan om


Lviv om liin Õdagu-Ukrainan. Tedä peetäs täämbädse päävä Ukraina ütes tähtsämbäs kultuurikeskusõs. Aoluulinõ liinasüä ummi vanno majjo ja munakiviuulitsidõga om üle elänüq Tõõsõ ilmasõa ja nõvvokogo ao. Lvivin om pall'o tüüstüsettevõttit ja korgõmpi kuulõ, noidõ hulgan Lvivi Ülikuul ja Lvivi Polüteknikum. Sääl om ka mitmit maailmaklassist kultuuriinstituts'uunõ, niguq näütüses filharmooniaorkestri ja Lvivi Oopõri- ja Balletititatri. Lvivi vanaliin om UNESCO maailmaperändi nimekirän. 2006. a. tähüstediq Lvivin liina 750. juubõlit.

Lvivi turuplats ja raatus

Liina põh'and' 1256. a. Galiitsia-Volõõnia vürst Daniil Romanovitš ja tä pand' liinalõ nime uma puja Levi (võro keelen 'lõvi') perrä. 1349 vallut' Lvivi Poola, midä valits' toona Kazimierz III Suur. Lviv kuulu Poola ala 1349-1569, Poola-Leedu riigi ala 1569-1772, Austria ala 1772-1918 ja Tõõsõ Poola Vabariigi ala 1918-1939. Ku läts' vallalõ Tõõnõ ilmasõda, annõktiirsõ Nõvvokogo Liit Lvivi ja maaq tuu ümbre. 1939-1941 olliq nuuq maaq Ukraina NSV osa. 1941. a. hainakuust 1944. a. hainakuuni okupiirsõq Lvivi s'akslasõq. 1944 vallut' Lvivi jälq Nõvvokogo Liit ja Jalta konverentsi tulõmusõl arvati tä jälq osas Ukraina NSV-st.

Täämbädsel pääväl om Lvivi liin Lvivi oblasti keskus ja tä om üts tuu oblasti rajoonõst.

Kultuur[toimõndaq]

Matõmaatiga[toimõndaq]

Lvivin oll' Šoti kohvik, kon 1930.-ndil ja 1940.-ndide alostusõn saiq kokko Poola matõmaatiguq Lwowi Matõmaatigakoolist ja istiq sääl pääle lõunaht matõmaatiliidsi probleeme arotadõn. Noidõ hulgan olliq funktsionaalanalüüsi luuja Banachi Stefan, Steinhausi Hugo, Borsuki Karol, Kuratowski Kazimierz, Kaci Mark, Ulami Stanislaw ja tõõsõq kuulsusõq. S'oo ilma aigo om kohviku nimi Desertni Bar ja timä aadrõss om Tarass Sevtšenko Prospekt (inne sõta oll' tuu poolaperäne nimi ulica Akademicka).

Kuulsambaq inemiseq[toimõndaq]

  • Antonõtši Bohdan-Ihor, luulõtaja
  • Asadi Muhammad, kiränik
  • Axi Emanuel, pianist
  • Banachi Stefan, matõmaatik
  • Bašmeti Juri, viiolimängjä
  • Beljavski Aleksandr, malõtaja
  • Boimi Mihail Pjotr, usomiis, kartograaf, tõlk, diplomaat, filosuuf, keelemiis, bioluug
  • Buberi Solomon, pankur, kiränik, filosuuf
  • Flecki Ludwik
  • Franko Ivan, kiränik, filosuuf
  • Fredro Aleksander, luulõtaja, näütekiränik
  • Fuchsi Leo, näütelejä
  • Goldhaberi Maurice, füüsik
  • Herberti Zbigniew, kiränik
  • Ivasjuki Volodõmõr, viiesepp
  • Kolessa Filaret, etnograaf, viiesepp
  • Konopnicka Maria, luulõtaja, kiränik
  • Korotovitši Bohodar, viiolimängjä
  • Krušelnõtska Solomija, oopõrilaulja
  • Kurbasõ Les, näütelejä
  • Lemi Stanislaw, kiränik
  • Ljudkevitši Stanislav, viiesepp
  • Misese Ludwig, majandustiidläne
  • Misese Richard, matõmaatik
  • Mozarti Franz Xavier, viiesepp
  • Muni Paul, näütelejä
  • Mõšuha Oleksander, oopõrilaulja
  • Radeki Karl, poliitik
  • Rothi Joseph, kiränik
  • Ruslana, poplaulja
  • Sacher-Masochi Leopold, kiränik
  • Šaškevitši Markijan, kiränik
  • Skorõki Mõroslav, viiesepp
  • Staffi Leopold, luulõtaja
  • Stefanõki Vasõl, kiränik
  • Ulami Adam, aoluulanõ
  • Ulami Stanislaw, matõmaatik
  • Vogeli Deborah, kiränik
  • Zapolska Gabriela, näütekiränik, näütelejä