Kunstmõistus

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ

Kunstmõistus om sääne suund tiidüsen ja teknoloogian, minka tahetas joudaq inemise mõistusõ muudu süstemi luumisõni. Tuu jaos tetäs tarka tüüd väega pall'osin harõn - puutriteknikan, loogikan, aiu uurmisõn, semiootikan jne.

1000 USD hinnaga puutriq joudvaq uman infomahun inemise aiuga ütevõrdsõs 2025. aastaga paiku.

Kunstmõistusõ häädüst edendedäs umbõs kümnen tsihin. Häste ommaq edenüq nuuq tsihiq, mink alos om formaalnõ loogiga ja matõmaatiga. Massina jaos peenemb tarkus om sotsiaalnõ tarkus ja luumisvõimõq. Kõgõ suurõmbat api taa edendämises saias inemise loomuligu kõnnõ vai jutu uurmisõst. Loomuligu kõnnõ all mõistõtas säänest juttu, miä om kiräkeele formaalloogilidsõst mõotusõst võimaligult prii. Parlatsõl aol om sändse jutuga inemiisi väega veidüq, õnnõ latsõq vai väega väikuq rahvaq saavaq parlatsõl aol kõnõldaq kiräkeelest mõotamaldaq kiilt.

Üts maailma parõmbit loomuligu jutu (kõnõlõmisõ) uurjit om semiootigadoktor Valdur Mikita, kiä om sündünüq Mulgimaal.