Kirävaihõmärgiq

Kiävaihõmärke nimekiri lugõ üles kirävaihõmärke.

(!) hõikamismärk, (¡) tõisipiten hõikamismärk
(') üläkoma, ülemäne koma
- (') pistüline üläkoma, (’) liuhka üläkoma
jutumärgiq
- (‘, ’), (‹, ›) ütekõrdsõq jutumärgiq
- (","), (“,”), («, »), (‚, ‘), („, “) katõkõrdsõq jutumärgiq
(/, \) ...?
(,) koma
(:) kats punkti
(?) küsümärk, küsümismärk, (¿) tõisipiten küsümärk
(–), (—) mõttõjuun
(…) kolm punkti
(.) punkt
(;) punkt-koma
(-), (‐) jakkaja?
suluq, klambriq
- ((, )) ümäriguq suluq
- ([, ]) kandilidsõq suluq
- ({, }) loogõlidsõq suluq
- (<, >) nukksuluq

Kirävaihõmärgiq Gehewe perrä

Gehewe Carl seletäs uman "Lugõmisõ raamatun" kirävaihõmärke niimuudu.

, komma. Selle märgi taggan peap luggeja iks weidikesse hõngo hardma, et ta putmata woip eddesi luggeda.
. punkt. Se märk kässep puhkada. Jooskwa könne om otsan, nink töine hoop allustap. Selleperrast tettas temma perra iks suurt kirja tähte algmisses.
; pool-punkt. Ei puhhata selle märgi taggan mitte ni kawwa kui punkti man, ent siski petas surembat wahhet kui komma man.
? küssimisse märki tetäs, kui middagi om küssitu.
! heikamisse märk tähhendap heikamist ehk immetellemist, nink peap luggeja hääld töstma, kui temmale mannu jõud.
: kats punkti märgip, et ütte nimmetettu asja nakkatas könnelema, ehk könne käändmist.
" jutto-märgikesse tähhendawa, et töise jut ötsekui temma omma suust könneltas, nink kui se jut om löppetetu, sis tettas jälle neid märgikesse wasta.
() [] klaamre. Neide wahhele pantas sönnu, mes töiste selletamisses ehk ni kui lijas juttus arwatas.
- jakkaja tettas, kui sönna rea päle ennamb ei sünni ja polele jäep; ehk kui mitto sönna ütte kokko arwatas.
* tähhendaja juhatap luggejat lehhe allumetse were päle, kos sest asjast ehk sönnast weel middake selletetas
— mötleja annap luggejale aiga, essi eddesi mötelda.