Hades

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Hades Kerberosõga (Heraklioni Arkeoloogiamuusõum)

Hades (vanakreeka keelen Ἅιδης/ᾍδης) olľ Vana-Kreeka mütoloogian Allilma kuning ni surma ja kuulnuidõ jummal. Tiä vahtõ matussõriituisi ja kaitsõ kuulnuidõ õigust väärikäle matussõlõ. Hades olľ ka maa käkitüisi rikkuisi (vilälidse mulla, kulla, hõpõ ja tõisi metallõ) jummal. Tuuperäst teedäs tedä ku Ploutonit (πλοῦτος om kreeka keelen rikkus) ni tuust tulõ timä Rooma vastus Pluto.

Hadese vanõmbaq olliq titaaniq Kronos ja Rhea ni tää olľ Poseidoni, Demeteri, Hera, Hestia, Zeusi ja Chironi veli. Kronos lõbahť Hadese õkva päält sündümist üten nellä sõsara-velega alla, a ku sündü kuvvõs lats, Zeus, aviť Rhea umal pujal pästäq, andõn Kronosõlõ latsõ asõmõl rõiva sisse mähidü kivi. Ildampa sundõ Zeus Kronost tõisi latsi ka vällä sülgämä ni ütenkuun võitliq nääq titaanõ vasta. Müüdi perrä võidiq Zeus, Poseidon ja Hades päält kümmet aastakka lõpus titaanõ ja panniq nääq vangi Tartarostõ. Zeusist sai taiva-, Poseidonist mere- ja Hadessest allilma valitsõja.

Hades küsse Zeusilt ütte timä tütrist naasõs, Zeus lubasigi tiäle uma ja Demeteri tütre Persephone. Hades tiidse, et Demeter om tuu vasta ja nii rüüvse tiä Persephone väega. Ku Demeter tuust teedäq sai, olľ tiä maruvihanõ ja saatsõ suurõ häöngi ja puudusõ maa pääle, kooniq timä tütär tagasi lastas. Zeus olľ sunnit alla andma ja tütrik tuudi Allilmast tagasi, a aastaga tulõ tä kolmõs kuus tagasi Hadesõ mano. Tuul aol – talvõl – om kõik maa täüs leinä ja kurbust.

Hadest kujotõdas ku tumõhidõ habõnidõga kuninglist jumalat ni sagõhõhe saat tedä kolmõ pääga põrgupini Kerberos. Kuigiq täämbädsel pääväl köütüs Hades kurja ja halvaga, om tiä Vana-Kreeka mütoloogian altruistlik kangõlanõ, kiä om innemb passiivnõ ku halb.