Ehitämine

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ

Ehitämine om hariligult huunõ tegemine. Viil või ehitäq teid, sildo, tornõ ja muid sääntsit asjo.

Elomajjo ehitedäs hariligult kivist, savist, puust vai betoonist.

Kuis vanast Võromaal ehitedi[toimõndaq]

Pähnä Jakob (sünd. 1860) Hurda küläst Rõugõ kihlkunnast om kõnõlnuq niimuudu.

Sainaq[toimõndaq]

Kõrdatett vana sann Käädso külän. Süküs 2010. Ojari Triinu pilt

Ku kaet ja mõtlõt no taad ehitämist ja olõmist, sõs näet, mäntsist peenükeisist palgijupõst tetäs noq hoonõq ärq. A vanast võeti tõmmati õks kangõq puuq mahaq. Palutuspuus raotiq ka jämmeq. Peenembäq jätetiq jälq kasuma. Sõs mõtsa pidi (= jakku), sõs olõ-õs puu kallis. Saan'aq raoti kõik höörikist palgõst üles. Mõni suurõmb ossajunn lüüdi mant ärq, mood'o kost tahvitagiq es. Huunõ pikkus panti kõik ütest palgist. Es siin kiä palki kost jakka-õs. Ku ka vai mitu hoonõt oll' ütstõõsõ otsahn, agu lakk'us oll' üts, sõs pikkus panti ütest palgist. Otsapalgiq tulliq löhembäq. Lajas sõs tuu lakk'us noq ärq um. Inne võeti raoti kõik saan'aq üles. Vanul huunil hundamenti es olõq, muguq kiviq säeti alaq, et sain õkva saa ja hüä külq.

Edimädseq palgiq panti huunõ pikkusõ palgiq. Noolõ raoti kirvõgaq nukkõ sisse ts'algaq. Sõs võeti otsapalk. Toolõ raoti nuka alumadsõ poolõ sisse säänä perä vai kiil', miä ilusahe edimädse palgi ts'alka sisse mahtu. Nii raoti kõiki palkõ alumadsõq poolõq. Ku mitu hoonõt viil tull' tuu üte katusõ alaq, sõs tetti vahesaan'aq kaq palgõst vahelõq. Säänäst samma muudu nigu otsapalgikiq panti.

Kuq edimädsil palgõl nukaq ärq olliq raot jaq ilusahe kokko sünnütet, sõs panti alumadsõ palgi ts'alka kõrrakõnõ suusammõld. Inne huunõ tegemist tuudi mitu hüvvä kuurmat likõd suusammõld kodu. Kaeq tuu panti saan'a vahelõq jaq nukkõ vahelõq. Sõs pidä lämmind sisehn ja sõs jää-eiq lahkit vahelõq. No neh, ku sammõl nuka vaihhõllõ ärq sai, sõs panti tõõsõ palgi raotu kotus sinnäq ts'alga sisse. Kirvõga koputõdi päält palk ilusahe ligi jaq valmis. Vahesaan'a palk panti kaq niisama ärq, sammõl kaq nuka vaihhõllõ jaq käve.

Sõs panti tõõnõ kõrd palkõ. Noq raoti otsapalgi nukkõ sisse ts'algaq jaq vahesaan'a palgi otsõ sisse kah. Sõs nõstõti pikk külepalk pääleq ja raoti toolõ otsõ sisse keeleq, miä sündü jälq otsasaan'a ts'alga sisse. Noq tõmmati ega palgi alumadsõ poolõ sisse vara. Oll' jo säänä vararaud niguq sitahark, katõ haruga, muguq vähämb oll' õnnõq. Üts haru timäl oll' terräv, tõõnõ tümp. Kaeq tuuga muguq tõmmati pikälde palki pite, sõs terräv haru tekk puulõ joonõ sisse. Sõs tuust joonõst oll' hüä varra raguma naadaq. Kaeq sõs lää-es vara kõvõrahe. tõõnõ vara viir lasti silmnäolt õnnõq. Vara tetti palgi perrä kummõr, et kuq pääle pandmise palk oll' kõik ilusahe ärq vällä tett jaq vara valmis raot, sõs panti alumadsõ saan'apalgi pääleq tooras suusammõl. Tuud panti ohukõnõ kõrrakõnõ palgi pääleq. Üle kõgõ jaq nuka ts'alku sisse kah. Sõs panti tõõnõ palk pääleq, nii et vara tull' õkva samblõ pääleq. Nukats'algaq ja tu värk pidi nii hüäste olõma tett, et tuu päälmäne palk vaivu kõgõ tävvega ilusahe alumadsõlõ palgilõ pääleq. Kõik vahesaan'aq varati jaq. Kaeq tuu tud lämmind joq hoisõgiq. Kuq palk ilusahe tõõsõlõ pääleq sündü, sõs muguq võeti kopsati viil kirvõsilmäga mõni pauk pääleq jaq käve. Aguq sünnü-es, sõs praavitsõdi kirvõga jälq hüäs.

Kõik palgiq aeti höörikult saina unikuhe. Mõni suurõmb ossajunn lüüdi mant ärq jaq kaeti, et saa-õiq tulõossaga puud saan'a sisse eiq, et tuu olõ-õiq hüä, et sõs lüü pikne sisse vai tulõ mood'o tulõkah'o. Tulõossaga puus kutsuti tuud säänäst puud, kinkal olliq tõrvadsõq ossaq man.

Edimädseq saan'apalgiq olliq hüäq pandaq. Nuu olliq madalahn. Aguq korgõbas joq läts' sõs vöörütediq palgiq hirsi pite üles. Hirsil võeti panti üteq otsaq üles saan'a pääleq, tõõsõq otsaq jäiq mahaq maa pääleq. Kattõ hirt pite muguq aeti. Üts panti saan'a üte otsa poolõq, tõõnõ jälq tõõsõ otsa poolõq, et sõs nakka-õiq palk kohe kalluskõllõma. Hinne käümise ja olõmisõ jaos jäteti jälq otsasaan'a palgõl üle katõ palgi õks ütel palgil otsaq pikembäs. Nood'õ otsõ pääleq tõmmati uma palk jaq tuud pite käüti jaq tetti. Tuud kutsuti tellinges. Kuq sain korgõbas läts', sõs nõstõti palki jälq üles korgõppa. Niisaa nõstõti palgi ajamisõ hirsi kah. Noid õnnõ ega palgi pandmisõ perän. Nuuq palgiotsaq, miä tellingide panda pikembäs jäiq, nuuq raoti perän mahaq. Valmis. Nood'õga olõ-õs muud midägiq tetäq. Niimuudu koeti maja vai hoonõq üles. Panda-õs palkõ tapiga kinniq es. Esiq nuuq krampnukaq hoiõq timä kimmä. Kuq tulõkah'o oll', sõs näet kisti palgiq lakk'a jaq oll' timä kistunuq. Valmis.

Palgiq panti saina nii, et ütel palgil tull' ladõv ütte otsa jaq tõõsõl palgil jälq tüvi sinnäq pääleq. Sõs nõssi sain egalt puult üttemuudu üles. Kuq saan'aq valmis saiq, sõs panti luutlaud pääleq jaq kaeti, kas sain um ütetasanõ. Tuu oll' säänä kolmõnukalinõ laud, Keskest tull' peenükene nüür alla. Nööri otsahn oll' kivikene vai mõni ravvajupikõnõ. Tuu oll' tu luutlaud. Keskkottalt tull' juun alla. Kuq laud saan'a pääleq panti jaq nüür loodiga joonõ pääl sais', sõs oll' tuu sain tasanõq. Nuka mõõta oll' jälq pikk luutlaud.

Talaq. Põrmanduq[toimõndaq]

Kõik põrmanduq ja laeq panti palgõst. Alaq panti talaq. Talus võeti panti kangõq pedäjätüveq. Nuuq pelgä-es mädänemist. Kuival huunõl oll' tä noq ütskõik, kas petäi vai kuus, aq niguq laudal ja rehel, tuul pidi õks pedäjäne olõma. Põrmandu talaq panti joq sõs ärq, ku hoonõt naati tegemä.

Kambrõllõ panti puupõrmand. Inne panti palgõst talaq alaq, sõs lahaspoolõq pääleq jaq valmis. Höörik puul alapoolõ, lapik pääleq jaq käve. Hüüvliga lasti viil sile'ebäs vai tahviti kirvõga. Oll' kambrõl kaq savipõrmandit. Niguq noq oll'. Aq inämbüsi tetti õks puupõrmand kambrõllõ, aad'alõq jaq sannalõq.

Kambrõ jaol pilluti viil tala vaihhõq liiva täüs, sõs naati põrmandut pandma. Kiä viisi-õs hüäste tetäq, tuu pand' põrmanduq höörikist palgõst vai hirsist, a kel huult oll', tuu tahvits' päälmädseq poolõq ärq silles.

Rehetarõl oll' savipõrmand. Rehealusõl kah. Inne savi vidämist võeti tasandõdi maa alt ärq, sõs veeti savi sisse jaq pilluti lakk'a. Kuq oll' kuiv savi, sõs tsiugati vett pääleq jaq naati hobõsõga sikkama. Kaeq hopõn ummi jalguga tramp' tuu savi kinniq. Ooh, veeti uma hüä paks kõrd, mood'o naanuq pudinõmma. Ku joq hobõsõl umajagu ärq sai tambitus jaq oltus, sõs lüüdi puutambiga viil ilusahe üle jaq tetti tasatsõs. Hüä savipõrmand muguq hõll'u edimält kuq valmis sai. Tuud pidi esiq ärq tundma, et tä hüä sai. Vetel savi kisk' kuiudõn kokko jaq tõmmas' lahkõq sisse. Aq ku tä hüä õnnatu, sõs sai kangõ põrmand. Savipõrmand võtt' mitu nädälit aigu nikaguq ärq kuivi. Edimält kaeti õks mitu päivä, et kuq lahki kisk', sõs lüüdi jälq lahkõq savvi täüs jaq tambiti. Tsiugati vett kah kohe vaja läts' jaq tetti timä hüäs.

Savipõrmanduq tetti rehetarõlõ jaq rehealusõllõ. Mood'o olliq nisaa maapõrmanduq. Aganigulõ jaq kõlgussõllõ panti kaq hirsist midägiq alaq, et sõs lää-eiq nakka aganõq ja tu värk kõik ligi maad mädänemmä. Lehmälaut, tsiapaht, koda jaq külmkammõr, kink tarõ kõrvalõ lokk'usõ alaq tetti, olliq maapõrmanduga. Nool'õ olõ-õs tedä vaja jaq naata-õs tegemä kah.

Laeq[toimõndaq]

Väega korgit huunit vanast es tetäq. Rehetarõ õks oll' ärq korgõp. Kaeq sääl oll' tuu vilä atminõ jaq parrõq ja kõik, sõs mood'o es saaq. A niguq sannalagi jaq säänä, tuu panti jälq madalahe. Tetti õnnõ nii, et all sai kävvüq jaq pääd lakkõ ärq lüü-es. Korgõ sann um külm. Lämmi, taa prohvuss, tükis ärq üles lae alaq, sõs maal um külm. Küll tä joq vanast aost um ärq kaet, sääl olõ-iq midä üldäq.

No ku saan'al sai joq korgust viländ, sõs panti huunõllõ talaq. Talus võeti kangõq palgiq. Noolõ huunillõ, kohe lagi pääleq tull' pandaq, panti kangõbaq talaq. Tallu panti niguq hoonõq oll'. Laudal oll' mõni viis talla, kambrõl kolm va neli, rehetarõl kats, rehealussõl kats. Ja niguq ärq üldäq, noolõ säntsille huunillõ, kohe lakõ pääleq tulõ-õs, panti kõigilõq kats talla õnnõ. Rohkõp olõ-õs vajagiq. Tallu jaos raoti jälq saan'a palkõ sisse umaq asõmaq, niguq nuka sissegiq. Sõs panti talaq kõik puhtamas ärq jaq pääleq panti üts kõrd palkõ. Noid perämätsi palkõ, miä tallu pääle tulliq, ülti et kummutusõpalgiq. No kuq kummutusõq kaq kõik ilusahe ärq saiq pantus, sõs oll' sain valmis. Sõs panti sagarõq pääleq, tõmmati rooviga üle jaq katuss pääleq.


Ussõq[toimõndaq]

Ussõmulguq ja pajamulguq raoti peräst, kuq hoonõq joq valmis oll'. Suuri ussi vanast tetä-es. Rehealusõ värteq tetti õnnõ suurõq. Nuuq tetti katõ poolõga, et tuulutamisõ peräst. Sääl tull' vaja üteq poolõq vallalõ laskõ vai tõõsõq poolõq, niguq tuul' trehväs'. Rehetarõ uss, kambrõ uss, kua uss jaq säntseq olliq kõik madalaq. Pikemb inemine pidi alasi üle ussõ minnen kumardama, mood'o löönüq pää ärq. Nuuq ussõq olli inämbüsi niisama madala niguq nimäq lajaq olliq. Vai noq veidükese olliq pikembäq kuq lajaq. Säntse olliq neh sannaussõ jaq kuauss ja aganiguuss jaq kõiki koonitside ussõq. Laudauss oll' ärq korgõp, et elläi sai vällä tullaq. Tuu ull mõista-õiq hinnest köörütäq. Hobõst kiä vankriga lauta sisse aja-õs. Kõik sitt tuudi vikluga laudaläve ette kuurmahe.

Kõik lävealudsõ olliq korgõq, muguq laudalävi oll' matal jaq rehealutsõl olõki-õs lävealust. Aq mood'o jäteti õks kats vai kolm palki läve alaq terves. Üle korgõ läve oll' kuradi halv kõkkõ vällä aiaq jaq kävvüq. Aq tsiku peräst nimäq nii tetti, et nuuq vainlasõq saa-õiq ust vallalõ aiaq õiq. Tuu pööräkene oll' ussõl iihn. Miä tuu eläjä iihn pidi. Es vanast varga iist midä valva olõ-õs. Sõs vargit olõ-õs. Sõs elli egaüts umaga. Tsiku jaq pinne iist panti püür ussõlõq ette ja et tuul ust lakk'a aja-õiq. Tuu peräst neh.

Ussõ lavvaq lahutiq kõik kirvõga puust vällä. Es sõs tiiä-es kiä lavva lõikust. Kõik esiq tetti. Os noq viil saag olluq. Aq kõik kirvõtüü.

Uss tetti kirvõga lahut lavvust. Hüüvliga hööveldedi päält silles jaq lavvaveereq sünnütedi ütstõõsõga kokko. Tahviti jaq hööveldedi ärq ja kuq ussõjagu valmis oll', sõs võeti säeti uss kokko. Mõni kaib' lavvulõ valdsiq sisse ja pand' põõnaq pääleq. Aq tetti nii kah, et lavvulõq panti põõnaq pulkõga pääleq jaq valmis. Põõna alt puulliuhka üle ussõ tõõsõ põõnaniq panti jälq pulkõgaq säänä list. Tuu hoit' ussõ õgva ja lasõ-õs ärq viriläs minnäq.

Ussõ sagarõq olliq kaq puust. Ussõ sagarõq paan'utõdi kuusõossast. Kuusõoss havvuti ahuhn ärq jaq sõs käänti. Egalõ ussõlõ läts' kats sagarõt. Üts alumadsõ põõna külge, tõõnõ ülemädse külge. Kuusõossast võeti otsiti säänä ts'ank. Tuu panti puupulkõga ussõpiida külge kinniq. Sagarõq panti jälq pulkõga ussõ põõna külge. Sagarõ peräq tsusati ts'ankõ perrä ja uss oll'gi iihn.

Uss' tetti ussõmulgu perrä. Kuq ussõmulk vällä raoti, sõs panti ussõlõ piidaq. Piidaq kaivõti rohe muudu vällä. Palgi otsaq lüüdi katõlt puult lapikus ja lüüdi piit sinnäq sisse. Piida valdsiq kaivõti vesimega vai kirvõga sisse. Ussõ ala toolõ palgilõ jaq ussõ pääleq toolõ palgilõ raoti rinn sisse, et sõs lätt uss ilusahe vasta piita kinniq, et sõs võta-õiq ajaq külmä sisse. Rehetarõ uss, tuu kink lätt rehe alaq oll' katõkõrralinõ. Üts uss' oll' all, tõõnõ päälpuul. Päälmäne puul lasti vallalõ ku suitsu vällä lasti. Alumanõ puul oll' kinniq, et külm sisse tulõ-õiq.

Pajaq, aknaq[toimõndaq]

Ussi kottal oll' viil paja. Tuud kutsuti otspaja. Tuu lasti sõs vallalõ, kuq tarõ tossu täüs oll'. Sõs toss läts' säält vällä. Otspaja oll' õkva hirsi kottal, üte palgi laiu. Puul palki oll' ütest palgist raot jaq puul tõõsõst. Tuu oll' nii katstõiskümme tolli vai üts jalg korgõ jaq kolm jalga pikk. Pajalõ kaivõti alumadsõ palgi sisse rinn, päälmädsele panti pulkõga list saan'a külge. Sõs tetti paras laud ette jaq tuud tougati ette jaq iist ärq kuq vaja oll'. Rehetarõl oll' pääle otspaja viil kats vähämbät pajja. Üts oll' üten saan'an, tõõnõ tõõsõn. Miiq puul tetti kõik pajaq pikliguq. Inämbüsi nimäq olliq kõik nii raot, et puul ütest palgist, puul tõõsõst. Noid pajju tõmmati sõs vallalõ, kuq valgust vaja nätä oll'. Sannalõ tetti ka üts väikene paja. Kuq sann palama panti, sõs suits juusk' pajast vällä. ---

Vanast rehetarõn eleti. Oll' külq kammõr kaq rehetarõ otsahn, aq tuu oll' külm. Sinnäq lämmind kost sisse lää-es. Sääl oll' suvõl lämmäga hüä ollaq. [Kambrõl] maq pajja näe-es. Tuul oll' tu kats akõnd. Aguq klaasi viil olõ-õs, sõs olliq kambrõl kaq pajaq olnuq. Ku maq nägemä naksi, sõs tetti õks aknõlõ joq raamiq. Sinnäq panti klaasiq sisse. Mõni traadijupikõnõ lüüdi ette vai tihikene jaq kititi sandsaviga ärq. Perästpoolõ naati kitiga kit'mä. Sõs olõ-õs aknõq suurõq. Oll' tu kats vai neli ruudukõist, a tud valgust oll' joq sõs jäle'ehe.

Laudkatusõq[toimõndaq]

Sagaridõ otsaq tettiväq ilosas

Innevanast olliq kõik kisõlavvakatusõq. Kiõlavvaq kisti tuurast pedäjäpuust. Nuuq kisti niguq korvipirruq. Muguq nuuq olliq paksuq, nii puul tolli vai nii. Kisõlaud tetti õkva nii pikk, et timä küündü katusõhar'ast nikaguq rästäpuu sisse. Tuud es jakataq. Kisõlavvakatussil olliq kenäq sagarõq. Nuuq sagarõq tetti kuusõpuust. Võeti otsiti säntseq peeneliguq kuusõq. Noil raoti maa sisehn juurõq kirvõga katskiq jaq tõmmati nood'õ juurõkandsõga maa sisest vällä. Sõs laasiti timä ossõst ärq, tõmmati kuur mahaq jaq tetti paras sakar. Nuuq juurõkandsuq jäteti manuq. Sagarõq tetti maal jo ärq valmis, sõs muguq aeti õnnõ üles saan'a pääleq. Sagarõ otsaq lõigati üllest puulliuhka jaq panti pulgaga kinniq. Tüve otsõ tetti jälq sagarõ kunds. Kundsa jaos oll' tett kummutusõpalgi sisse jälq paras asõ. No kuq sagarõq üles aeti jaq kundsaq ilusahe ärq asõmide sisse sünnütedi, sõs timä tugõsi hinne ärq kõvastõ kundsaga vasta kummutusõpalki jaq sõs tedä inäp es liigudaq. Kuq kundsa asõ viil olõ-õq paras trehvänüq, sõs panti puukiil kõrvalõ jaq käve. Kundsa asõ raoti puulliuhka vällä, õkva niipite, et kunds ilusahe pääleq sündü.

Sagarilõ panti sõlgusõpuuq vahelõ. Sõlgusõpuuq olliq sagaridõ sisse raot jaq puupulgaga kinniq. Nuuq panti nii korgõhe, et üts kolmandik sagarõ pikkust jäi ülespoolõ sõlgust jaq kats kolmandikku allapoolõ. Sagarit panti säitsme vai katsõ jala takast üle saan'a. Saan'a otsõ kottalõ panti õkva üteq, sõs tõõsõq panti jälq üle saan'a lakk'a. Kummutusõpalgi päält panti viil tugipuuq vasta sagarit. Ütelt puult saina ütsilde, tõõsõlt puult jälq tõõsildõ vasta. Nuuq olliq tuuperäst, et sõs nakka-õiq sagarõq kohegipoolõ vaoma. Nool'õ lüüdi palgi jaq sagarõ sisse ts'alk jaq koputõdiq tugi ette. Valmis.

Sõs rooviti katus ärq. Rooviguq olliq kuusõst vai pedäjäst. Ütskõik. Nuuq lüüdi katõlt puult tasatsõs. Roovikidõ alaq sagaridõ sisse lasti mulguq. Sinnäq lüüdi säntseq pulgakõsõq sisse, et nimäq roovikist ülespoolõ küünü-es. Sinnäq pulkõ pääleq panti rooviguq. Kisõlavvakatusõq olliq kõik terävä kelbäga. Kelbäq tetti palgõst. Sõs kuq ruuvma naati, sõs tetti kelp kah. Kelbä palgõl lüüdi otsõst ütele ja tõõsõlõ palgilõ säänä paras ts'alk sisse, kohe neh roovik sisse sündü, sõs näet tuu roovik hoit' kelbäpalgiq kinniq. Noil mood'o määnäst muud piätüst olõ-õs. Nii sünnütediq roovik katõ kelbäpalgi vaihhõlõ.

Ku sõs kõik ruuvmine jaq kelbäq valmis saiq, sõs tull' katusõ katmine. Kõgõ inne võeti panti üts kõrd kisõlaudu üle katusõ. Kisõlavva alumadsõq otsaq tulliq rästäpuu sisse. Tuu oll' rohe muudu vällä kaivõt palk jaq tuu panti sagaridõ juurõjunnõ takka. Kaeq tuuperäst õkva pantigiq juuriga sagarõq kisõlavvakatussillõ, kink mood'o rästäpuud üllen pidi. ---

Edimäne [lavva-]kõrd panti paksult üle katusõ. Sõs minti tuudi kõotohkõ. Tuuraq tohuq pidi olõma õnnõq. Noid tohkõ panti üts kõrd lavvulõ pääleq jaq sõs panti uma tõõnõ kõrd laudu pääleq. Nii katõti mõlõmbaq katusõpoolõq ärq. Kink tahtõ hüvvä katusõharja tetäq, tuu pand' inne tõõsõ kõrra lavva pandmist paksu kõrra kõotohkõ üle katusõhar'a. Sõs panti tõõnõ kõrd laudu. Säänä katusõhari sai illus. Toolõ olõ-õs inäp midä muud vaja pääle panda. Tuu sai eski hüä. Aq mood'o katõti hari nii, et kuq katus joq kõik viimäne valmis oll', sõs kummutõdi kõrd kuusõkoski katusõhar'a üle jaq valmis. Vaotusõq pääleq jaq lasõq lahku. Kõgõ pääleq katusõhar'a otsa panti viil kõrd turvast. Tuu lasõ-õs kosõl k'aprä kisku. Säänä oll' kisõlavvakatusõ katmine. Tohuq panti selle sinnäq vahelõ, et sõs anna-õs lummõ sisse tuisadaq jaq sõs juusk' vesi kaq kõik viimäneq mahaq.

Kisõlavva otsaq tulliq kõik rästäpuu rendsi sisse. Es mood'o olnu-õs neil määnäst piätüst. Kõik olõs ärq mahaq nilvõstanuq. Aq nii püssüq nimäq üllen. A et tuul jälq katust lakk'a vii-eiq, tuuperäst panti katussõllõ vaotusõq pääleq. Vaotusõpuuq olliq peeneliguq palgiq. Ütele katusõpoolõlõ panti kats vaotust. Üts katusõ keskkottalõ, tõõnõ har'a ligi. Egalõ vaotusõpuulõ panti alaq kats tugipuud. Üts katusõ üte otsa poolõq, tõõnõ tõõsõ otsa poolõq. Tugipuuq lüüdi keskest lahkiq. Edimäne tugipuu panti rästäpuu päält katust pite üles minemä, tasanõ puul katust vasta, höörik päälpuul. Tugipuiõ pääleq tull' vaotus. Tuu köüdeti viil otsõst vitsaga roovigu külge. Edimädse vaotusõ päält panti jälq tugipuuq üles jaq sõs sinnäq vaotusõpuu pääleq. Tuu jälq otsõst vitsaga kinniq jaq valmis. Nii oll'gi tuu katusõ tegemine. Kisõlavvaq olliq halvaq lahku. Nood'õ man võtt' aokõsõ nikaguq katusõjagu ärq sai.

Napukatusõq[toimõndaq]

Aq napõst oll' keremb kattaq. Mood'o kuq neid oll' veedüq, minkperäst neid taheta-õs katussõs ärq raas'ada õs. Aq tetti õks neh napukatussit kah. Nuuq olliq kõvaq vasta pidämä. Uma katssada aestat. Kuq päält ärq sammõld', sõs muguq hal'eti. Päält kasvi, alt oll' kõva jaq terveq. Kuq tsirguq kost ärq kakiq, mõnõ mulgu sisse vai, sõs nakas' säält kottalt mädänemmä. Säält timä võtt' vii sisse, sõs olõ-õs midä tetäq. Sõs kuq taha-õs laskõ ärq mädänedäq, sõs tull' ärq parandaq. Mood'o es saaq. Napukatusõq tetti kõik poolõ kelbäga. Noil palgõst kelpä tetä-es. Kelbäle panti kaq sõlgusõst saaniq sagarõq vai paariq. Rooviti ärq niguq katus kunagi jaq panti napõst katus pääleq. Selle neid kutsuti poolõ kelbäga. Noil jäi sõlgusõst nikaguq katusõhar'ani mulk sisse. Tuud mulku kutsuti kahruperses. Tuu jäi egal napukatussõl. Napukatussõllõ panti sagarõq niisamma muudu niguq kisõlavvakatussõllõ. Muguq nool'õ jätetä-es noid juurõjunnõ otsa es. Napukatussõllõ noid vaja es olõq. Katusõ viirmädseq paariq panti kaq kavvõmbahe, nii et kelp tull' puulliuhka alla, vai tu kelbäkatuss neh. Kelbä paariq panti kundsõ pite saan'a sisse, aq mäelmädseq otsaq köüdeti vitsaga viirmädse paaripuu sõlgusõ külge. Ruuvminõ oll' säänä sama niguq kisõlavvakatussõl, muguq roovipuuq köüdeti viil vitsuga ega paaripuu vai sagarõ külge kinniq.

Kuq ruuvmine läbi oll', sõs naati katma. Napukatussõs pidi olõma kõik rehega pest napuq. Katmist alustõdiq alaveerest. Inne võeti tetti säntseq väikeseq vihuq valmiss. Nii tubli peiu pitsitäq vihukõnõ. Nuuq vihukõsõq köüdetiq keskest napu sirdusõga kinniq. Edimäne kõrd vihkõ, miä üle katusõ panti, tetti kats kõrd ni suurõq kuq nuuq, miä päälepoolõ tulliq. Nuuq vihukõsõq panti ütstõõsõ kõrvalõ, hüäste ütstõõsõ ligi, tüve otsaq alapoolõ. Napu tüveq tulliq alapoolõ edimäst roovilatti, et nimäq kõik sagarõ otsaq hüäste kinniq katiq jaq, vihma peräst, et puu nakkas viil mood'o mädänemmä. Kuq alumanõ kõrd vihkõ ärq sai pantus, sõs tõmmati peenükene roovik vaotusõs pääleq. Tuu panti nii, et kats jaku nappõ jäi päälepoolõ roovikut jaq üts jagu alapoolõ. Roovik köüdeti vitsuga ega sagarõ külge kinniq.

Napu otsõ tasandamise jaos oll' säänä laud. Timä oll' nii puultõist jalga pikk jaq puul jalga lag'a. Toolõ olliq rendsiq sisse kaivõt, õkva niguq linamassina lavvalõ. Hand oll' timäle pulkõga pääleq pant. Kuq näet vihukõnõ ärq panti, sõs horgutõdiq tüveotsaq ilusahe lakk'a jaq tasandamiselavvaga muguq lasti õks ülespoolõ. Tuuga neh tetti jälq otsaq tasatsõs.

Kuq edimäne kõrd nappõ ärq sai vaotõdus, sõs võeti panti tõõnõ kõrd vihkõ. Nuuq olliq neh vähämbäq. Tõõsõ kõrra napuq panti nii, et tüveq tulliq üle alumadsõ vaotusõroovigu. Lavvaga tetti nimäq tasatsõs jaq tõmmati jälq vaotusõroovik pääleq. Nii katõti katuss nikaguq har'ani. Sõs päälmädsel kõrral panti tüveq üles. Kuq napukatuss ilusahe vällä oll' tett, kõik otsaq ilusahe tasatsõs kobistõt jaq, sõs olõ-õs kõrra vaihhit tundaq es midägiq. Sõs oll' kõik tasanõ.

Napukatussillõ panti har'a pääleq kuusõkosõq. Mõlõmbilõ poolõq har'a manu panti viil kosõ otsõ pääleq roovik. Tuu köüdeti jälq sagaridõ külge kinniq. Sõs saa-õs kosõq inäp kohe ärq minnäq es. Kisõlavvakatussillõ panti kosõ otsõ pääleq palk vaotusõs, napukatussillõ roovik. Kõgõ pääleq panti viil kõrd turvast, sõs joosõ-õs vesi sisse es. Har'a katta minti tuudi mõtsast kahrusamblõturvas. Muud turvast panda-õs. Vihmatsidõ suvvõga kasvi napukatus viietõiskümne aestaga rohilist sammõld täüs. Päält muguq kasvi, alt oll' kuiv.

N'ooq lastukatusõq piä-eiq midägiq. Hää um, kuq pidä katskümmend viis aestat. Sõs um timä läbi. Jälq panõq vahtsõnõ.

Rehetarõ[toimõndaq]

Talvõl oll' kõik elu rehetarõhn. Sääl olliq sängüq jaq söögilaud. Suvõs viidi kõik jälq ärq kambrõhe. Vana rehetarõ oll' suur hoonõq. Sääl oll' üte katusõ all mitu jaku. Üten otsan oll' kammõr, sõs oll' rehetarõ, sõs rehealunõ jaq rehealudsõ otsahn tall vai tsiapaht. Kõik üte katusõ all. Kammõr ja rehetarõ olliq ahtabaq kuq rehealunõ, tuuperäst tetti tarõ ette lokk'us. Lokk'usõ alaq kobistõdiq vikadiq varr'u jaq rihaq. Muid riistu oll' kaq sääl saan'a nõal. Säält oll' hüä käeperäst võttaq. Rehetarõ püüti nii tetäq, et üts ots um hummugu poolõ, tõõnõ õdaguhe. Ja õks korgõba kotusõ pääleq, et sõs rohkõp tuul tõmbas. Jaq põh'ast jaq lõunast ummaq õks inämbäidi tuulõq. Tuu näet tuulutamisõ peräst. A noq alasi saa-õs tuud kaq kaiaq, tetti kui sai. Muguq rehe värjü kottalõ tetä-es huunit, et nuuq pidäväq tuulõ kinniq, et sõs anna-õiq tõmmadaq. Jaq kõik sau tull' rehetarrõ sisse. Sõs kohe korssnat tetä-es. Kõik hüä jaq halv tull' kõgõ tävvega sisse.

Kaeq viil[toimõndaq]

Välislink[toimõndaq]