Budapest

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Budapest

BudapestMontage.jpg
Maa: Ungari
Suurus: 525,16 km²
Elänikke: 1 733 685 (2011)

BudapestMap23.png
Kon Budapest Ungarin om.


Budapest om Ungari pääliin. Tä om Ungari kõgõ suurõmb liin, riigi poliitilinõ, kultuurilinõ, äri-, tüüstüs- ja transpordikeskus. 2011. a. elli Budapestin 1 733 685 inemist, kõgõ inämb elänikke oll' sääl 1989. a. - 2 113 645. Liinan ja timä ligembän ümbrüsen eläs kokko 3,28 mill'onat inemist. Liin võtt hindä ala 525 kruutkilomiitret. Budapest om katõl puul Doonau jõkõ. Ammõtligult sai täst üts liin 17. märtekuu pääväl 1873, ku jõõ õdaguperve pääl olnuq Buda ja Óbuda (Vana-Buda) arvati kokko hummoguperve Pestiga.

Aolugu[toimõndaq]

Edimädse liina Budapesti kotussõ pääle ehitiväq keldiq inne miiq aoarvamisõ alostus. Ildampa vallutiq tuu ruumlasõq. Rooma liinast - Aquincumist - sai 106. aastagal m.a.p. Alamb-Pannoonia kõgõ tähtsämb liin. Tollõn kandsin ehitiq rooma sõaväeläseq tiiq, amfitiatriq, tsukõluspaigaq ja majaq, kon kütmine käve põrmandu alt.

829. aastaga raholepüngiga läts' Pannoonia Bulgaaria ala, tuuperäst et Bulgaaria sõavägi võit' Pühä Rooma riigi väke. Bulgaarlasõq ehitiq Doonau jõõ viirde kats kantsi: ütele poolõ Buda ja tõsõlõ poolõ Pesti. Árpádi juhit ungarlasõq jovviq sinnäq 9. aastagasaa lõpon. Saa aastaga peräst luudi Ungari kuningriik. Tatarlaisi sissetung 13. aastagasaal näüdäs', et tasadsõ maa pääl om rassõ hinnäst kaitsa. Tuu pääle käsk' kuning Béla IV liino ümbre ehitäq tugõvambaq kivimüürüq ja lask' kuningalossi ehitäq Buda mäki pääle. Aastagal 1361 sai Budast Ungari pääliin.

Buda kants keskaol

Kultuuri vallan läts' Buda kõvva edesi kuning Hunyadi Mátyási valitsõmisaol. Liina mõot' pall'o Itaalia renessanss. Mátyási luud raamadukogo - Bibliotheca Corviniana - oll' 15. aastagasaal Õuruupa kõgõ suurõmb kroonikidõ, filosoofiliidsi ja tiidüsliidsi töie kogo. Inämb raamatit oll' õnnõ Vatikani raamadukogon. Ku edimäne Ungari ülikuul luudi Pécsin aastagal 1367, sõs tõnõ asotõdiq Óbudan aastagal 1395. Edimäne ungarikeeline raamat trükiti Budan aastagal 1473. Aastagal 1500 elli Budan umbõs 5 000 inemist.

Türkläseq rüüstiq Budat 1526. a., piirassiq tuud 1529. a. ja vallutiq lõpligult ärq 1541. a. Türgi võim jäi kestmä inämb ku 140 aastagas. Tollõ ao joosul saiq pall'odõst ristiinemiisist moslõmiq. Ku 1547. aastagal oll' krõstlaisi umbõs 1000, sõs aastagas 1647 oll' tuu arv kahanuq umbõs 70-ni. Õdago-Ungari, midä türkläseq es sutaq ärq vallutaq, sai Habsburgõ monarkia osas. Türkläisi aol ehitedi Budahe mito tsukõluskotust.

Buda kandsi tagasivõitminõ 1686. a. Benczúri Gyula maal.

1684. aastagal piiras' Pühä Liiga 38 000-meheline sõavõgi Budat, a es sutaq säält türkläisi vällä aiaq. 1686. a. tulti vahtsõst, s'ookõrd 74 000 mehega, noidõ hulgan oll' s'akslaisi, horvaatõ, hollandlaisi, ungarlaisi, inglaisi, hispaanlaisi, tšehhe, itaallaisi, prantslaisi, burgundialaisi, taanlaisi ja ruutslaisi. Krõstlaisi vägi ai türkläseq vällä Budast ja Pestist nink mõnõ aastaga joosul egalt puult, kon inne oll' olnuq Ungari riik, vällä arvat Timişoara (Temesvári) ümbrüs. Noidõ tapõluisi käügin häösiväq Buda ja Pest tävvelidselt. 1699. a. sõlmiti Karlowitzi Lepüng, miä kinnüt muudatusõq ja 1718. aastagas vabastõdiq perämädseq osaq Ungari Kuningriigist türkläisi võimo alt.

Buda ja Pest umbõs aastagal 1850

19. aastagasada läts' vabahusvõigõlusõ ja modernisiirmise tähe all. 1848. a. naas' Budapestist pääle ungarlaisi mäss Habsburgõ võimo vasta. Aastak ildampa suruti tuu maaha.

1867. aastagal luudi Austria-Ungari kompromissiga Austria-Ungari riik. Tuul katsikmonarkial oll' kats pääliina: Viin ja Budapest. Tuul aol (kooni Edimädse ilmasõani) läts' Budapest jälq häste edesi. Pest kasvi Ungari valitsõmis-, poliitilidsõs, majanduslidsõs, kaubandus- ja kultuurikeskusõs. 1873. a. arvati kolm liina Buda, Pest ja Óbuda (Vana Buda) ammõtlidsõlt kokko ütes liinas, midä naati kutsma Budapestis. Teno suurõlõ sisserändämisele Transdanuubia ja Ungari tasandiku küllist kasvi ungarlaisi arv Budapestin suurõmbas s'akslaisi umast. 1851 ja 1910 vaihäl kasvi ungarlaisi protsent Budapestin 35,6 päält 85,9 pääle. Ungari kiil sai liinan kõgõ tähtsämbäs keeles.

1918. aastagal kaot' Austria-Ungari Edimädse ilmasõa ja Ungari kuulut' hindä hindäperi vabariigis.

Valitsõmisjaotus[toimõndaq]

Liin on jaotõt 23 ringkunnaks (kerület), midä tähüstedäs rooma nummõrdõgaq (I–XXIII). Nuuq ummakõrda jagonõsõq liinaossis (városrész).

Ülikooliq[toimõndaq]

Budapestin om pall'o ülikuulõ:

Midä kaiaq tasos[toimõndaq]

  • Neo-gooti stiilin parlamendihoonõq, kon muuhulgan hoiõtas ungari kuningidõ kruuni, om maailma parlamendihuunidõ hulgan suurusõ poolõst kolmas. Umal aol oll' tä kõgõ suurõmb.
  • Pühä Istváni basiilika (kerik), kon hoiõtas Ungari riigi luuja kuning Istváni hääd kätt.
  • Ungari küük ja kohvikukultuur: näütüses Gerbeaud Café, Százéves, Biarritz, Fortuna, Alabárdos, Arany Szarvas, Kárpátia ja Mátyási keldre.
  • Rooma-aigsõq varõmõq ja Aquincumi muusõum.
  • Buda Liinamägi üten kantsiga ja kõik mis sääl sisen om. Muuhulgan om liinamäel kolm kerkot, kuus muusõummi, pall'o põnõvit majjo, tänävit ja platsõ. Innestine kuningaloss om üts Ungari sümbol. S'oo ilma aigo om sääl kats muusõummi ja riiklik Széchenyi nimeline raamadukogo. Lähkon olõvan Sándori paleen ommaq Ungari presidendi tüüruumiq ja residents. Säitsesada aastakka vana Mátyási kerik om Budapesti üts ilosampi kerikit. Tuu kõrval om Ungari edimädse kuninga Istváni ratsamonument ja tuu takan om Kalamehe Bastion, kost om illos' kaiaq kõgõ liina pääle. Viil om kantsin Turuli, Ungari müütilidse kaitsjatsirgu kujo.
  • Pestin või kõgõ inämb kaemist väärt kotussõs pitäq Andrássy tiid. Sääl om pall'o uhkit majjo, nii puutõ ku kortinit. Tänävä all om maisõmaa-Õuruupa kõgõ vanõmb metrooliin. Inämbüs tuu liini metroojaamost ommaq viil sääntsel kujol, niguq nääq umal aol ehitediq. Tänävä üten otsan om suur Kangõlaisi Plats, kon om Millenniumi monument (pühendet tuhanda-aastadsõlõ Ungari riigilõ) ja tuu iin tundmalda sõamehe haud. Platsi külgi pääl ommaq Kunstimuusõum ja Kunsthalle Budapest nink platsi takan nakkas pääle liinapark, kon muuhulgan om Vajdahunyadi loss. Üts Andrássy tii pärle om Ungari Riiklik Oopõrimaja.
  • Dohány tänävä sünaguug om kõgõ suurõmb sünaguug Õuruupan ja suurusõlt tõnõ maailman, miä tegotsõs.
  • Széchenyi lämmäviitsukõlus om Õuruupa kõgõ suurõmb tervüseparandaja tsukõluskotus. Lämmi vesi tulõ sinnäq maa sisest lättist.

Välislink[toimõndaq]