Archimedes

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Archimedes

Ἀρχιμήδης

Domenico-Fetti Archimedes 1620.jpg
Arcimedes mõttin, Fetti Domenico pilt (1620)
Sündünüq u. 287 i.m.a.
Sürakuusa, Sitsiilia
Koolnuq u. 212 i.m.a.
Sürakuusa
Ammõt tiidläne

Archimedes (kreeka keelen Ἀρχιμήδης, u. 287 i.m.a. – u. 212 i.m.a) oll' Vana-Kreeka matõmaatik, füüsik, insinör, vällälöüdjä ja tähetiidläne. Kuigi timä elost om veidüq teedäq, peetäs tedä vana ao ütes suurõmbas tiidläses. Füüsigan om timä saavotuisi hulgan hüdrostaatiga ja staatiga põhjandaminõ nink kangi põhimõttõ seletämine. Tä ehit' vahtsit massinit, nigu näütüses piiramismassinaq ja kruvipump, midä kutsutas timä nimega. Miiq aigsõq testiq ommaq näüdänüq, et Archimedes mõtõl' vällä massinit, minkaga sai pääletulõvit laivo vii sisest vällä nõsta ja piiglide ria abiga laivo palama pandaq.

Archimedest peetäs vanaao kõgõ suurõmbas ja kõiki aigõ ütes suurõmbas matõmaatikus. Tä and' meetodi parabooli kaarõ ala jäävä pinna suurusõ rehkendämises lõpmalda ria summana nink rehkend' uma ao kotsilõ väega täpsehe pii. Tä mõtõl' vällä spiraali, miä kand timä nimme, nink löüd' valõmiq püürdpindõ mahtõ rehkendämises.

Archimedes sai hukka Sürakuusa piiramisõ aigu, kui Rooma sõamiis tä ärq tapp', kuigi oll' annõt käsk tedä mitte puttu. Cicero ollõv käünüq Archimedese havva pääl, mink pääl oll' olnuq kerä tsilindri sisen. Archimedes oll' tõõstanuq, et kerä maht ja pinna suurus om kats kolmandat jako timä ümbre olõva tsilindri umast (tollõ põhjo kah arvõhõ võttõn) ja pidi tuud umas kõgõ tähtsämbäs matõmaatilidsõs saavotusõs.

Archimedese matõmaatilidsõq kirotusõq olõ-s vanal aol nii tunnõtuq ku timä vällälöüdüseq. Aleksandria matõmaatiguq loivaq ja tsitiirseväq tedä, a edimädse tävvelidse kompilats'ooni tekk' viil Miletose Isidor (u. 530 m.a.p.). Eutociusõ 6. aastagasaal kirotõt Archimedese töie kommõntaariq teiq nuuq tüüq edimäst kõrda lajõmbalõ hulgalõ lugõjilõ kättesaadavas.

Ütlemiisi[toimõndaq]

  • Ankõ mullõ kotus kohe tukõq ja kangiga liiguta ma terve ilma paigast.