Afrikaani kiil

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Afrikaani kiil (Afrikaans)
Kõnõldas Lõunõ-Afriga Vabariigin, Namiibian, Botswanan, Simbabwen
Kõnõlõjit 15-23 mill'onat, imäkiil 7,1 mill'onal (2011 rahvalugõmisõ perrä)
Ammõtlinõ kiil Lõunõ-Afriga Vabariigin, tunnistõt veidembüskiil Namiibian
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund indoõuruupa
Keelerühmäq germaani
Keelekoodiq
ISO 639-1 af
ISO 639-2 afr
ISO 639-3 afr
Afrikaani kodokeeles pruukjidõ osatähtsüs Lõunõ-Afriga Vabariigin.

Afrikaani kiil (ka buuri kiil, afrikaani keelen Afrikaans) om hollandi keelest 17.18. aastagasaal vällä arõnuq germaani kiil.

Afrikaani kiil om üts Lõunõ-Afriga Vabariigi ammõtliidsist keelist]|. Tä sai sääl ammõtligus keeles 1925. aastagal.

Kiilt pruugitas Lõunõ-Afriga Vabariigin ja Namiibian. Lõunõ-Afriga Vabariigin om taa 6,2 mill'ona inemise imäkiil ni taad mõist sääl viil 4 mill'onat inemist. Afrikaani kiil om imäkeeles umbõs 60 protsendil Lõunõ-Afriga Vabariigi valgist inemiisist ja umbes 85 protsendil värmiliidsist. 2001. aastagal oll' afrikaanikeelitsit elänikkõ Lõunõ-Afriga Vabariigin umbõs 13,3%. Namiibian om kõnõlõjit 146 000.

Afrikaani kiil kujosi päält 1652. aastakka vällä hollandi kolonistõ keelest, arvadaq innekõgõ Lõunõ-Hollandi provintsõ Zeelandi ja Utrechti provindsi murdidõ perrä.

Afrikaani kiräkiil kujosi vällä 1870. aastil. Inne tuud oll' kiräkeeles olnuq hollandi kiil. Koolikeeles sai afrikaani kiil 1914. aastagal.