Aastak

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ

Aastak om aomõõt. Üts aastak om aig, miä kulus Maal üte tiiro tegemises ümbre Päävä. Aastaga pikkus om 365 ja 366 päävä vaihhõl. Lajõmban mõttõn või kõnõldaq kah mõnõ muu hod'otähe aastagast, nt. Jupiteri aastak om aig, miä kulus Jupiteril üte tiiro tegemises ümbre päävä.

Kallendriaastagan om 12 kuud. Tavalidsõn kallendriaastagan om 365 päivä, liigaastagan 366 päivä.

Mõistatuisi aastaga kotsilõ[toimõndaq]

  • Üts tamm, katstõiskümme harro, õgah haroh nelli pessä, õgah pesäh säitse munna? (Aestak, katstõistkümme kuud, nelli nädälit, säidse päivä. Setomaa, 1936.)
  • Üts puu, katstõiskümme ossa, egäl ossal neli pessä, egäl pesäl säidse munna, egäl munal esiq nimi? (Ajastaig, kuu, nätäl, päiv. Urvastõ kihlkund, 1888.)[1]

Lätteq[toimõndaq]

  1. Krikmanni Arvo, "Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ". Eesti Kirändüsmuusõum, Tarto 2000, lk. 89.