Tõvõkimmüs
Tõvõkimmüs vai immuunsus om kihä süstem, miä kaits elolist (organismi) võõridõ ainidõ iist.
Lisäs sjoolõ avitas tõvõkimmüs alal hoitaq homöostaasi vai tasakaalu kihä seen. Säälsaman ei toheq tõvõkimmüs mõodaq kehäle hindäle ja rünnädäq umahindä rakkõ. Ku tõvõkimmüs mõos kehäle hindäle, kutsutas tuud autoimmuunhaigusõs.
Tõvõkimmüs jagonõs katõs:
- loomulik tõvõkimmüs, minka inemine (vai muu elolinõ) om sündünüq;
- perit tõvõkimmüs, mink inemine (vai muu elolinõ) saa päält haigustekitäjäga kokkoputmist.
Loomulik tõvõkimmüs olõ-õiq nii täpsä mõoga ku perit tõvõkimmüs. Peridü tõvõkimmüse jaos ommaq tähtsäq antigeeniq (kihäle võõraq ainõq, haigustekitäjäq) ni antikihäq, miä hinnäst antigiinega kokko köütväq ja niimuudu haigusõ vasta võitlõsõq. Sääne süstiim om tähtsä vaksiniirmise man.