Tõrva Ants
Tõrva Ants, priinimi Hans Pähn oll' Hurda külä Muasilla talo perremiis. Tä oll' Sännä valla suurõmbit vigurimiihi ja kõva jovvugaq miis. Pidi põldu ja tuu kõrvalt ai ka kandõst tõrva, selle tedä Tõrva Antsus kutsutigiq.
Ants esiq om ammukiq koolnuq. Kah'os om ka Muasillast, Hurda külä ütest vanõmbast talost, õnnõ ahokands perrä jäänüq.
Elolugu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Hinge revisjoni perrä sündü Tõrva Ants, vai Peebu poig Hans Pähn umbõs 1858. aastagal Sännä vallan Hurda külän Hiire talun.
Tõrva Ants ollõv olnuq mehitside pidäjä. Ütekõrra saanuq miivarga kätte. Määrnüq tuu sis miigaq kokko, raputanuq linaluid ja sulgi pääle ni lasknuq tuul nii umma tiid minnäq.
Muasilla rehealodsõ palgiq varast' tä mõisa mõtsast ja kand' esiq üteviisi sälägaq kodo. Kõrra sai mõtsavaht mano. Tuu haard' Antsu vüü vaihõlt kirvõ ja pand' mõisa poolõ juuskma, et tuud herräle viiäq. Ants visas sis palgi maaha ja nakas' tälle perrä kakma. Saigiq sis mõtsavahi kätte. Võtt' tä käest kirvõ ärq ja and' naha pääle kah viil. Esiq opas': «Ku ma mõisa mõtsast ossakõsõ kodo viä, sis tulku eiq manuq. Oss purõ!»
Antsul ollõv olnuq kolm naist. Kats' tükkü matt' Ants maha, kolmas - Sohvi - matt' Antsu. Ants oll' jo päält 60 ku tä Sohvi naasõs võtt', õpõtaja ollõv tuu pääle kadõ olnuq. Ants üülnüq: “oss um viil kõva”.
Tõrva Ants om matõt Rõugõ Jaani-Peebu matussilõ.[1]
Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Seon artiklin om tarvitõt teosõ "Võromaa kodolugu" matõrjaalõ.