Lahkominek lehe "Prantsusõ kiil" kujjõ vaihõl
ts r2.7.3) (robot manopandminõ: vep:Francijan kel' |
ts robot manopandminõ: gn:Hyãsiañe'ẽ |
||
Rida 36: | Rida 36: | ||
[[frp:Francês]] |
[[frp:Francês]] |
||
[[ast:Francés]] |
[[ast:Francés]] |
||
[[gn:Hyãsiañe'ẽ]] |
|||
[[av:Француз мацӀ]] |
[[av:Француз мацӀ]] |
||
[[ay:Phransiya aru]] |
[[ay:Phransiya aru]] |
Kujo 2. hainakuu 2012, kell 08:15
Prantsusõ kiil | |
Kõnõldas | Prantsusmaal, Belgiän, Sveidsin, Luksõmburgin, Kanadan, mitmõl puul Afrikan |
Kõnõlõjit | 110 mln ku imäkiilt |
Ammõtlinõ kiil | 30 riigin |
Keeletiidüsline rühmitüs | |
Kiilkund | indoõuruupa |
Keelerühmäq | itali (õdagu-)romaani gallo-ibeeriä gallo-romaani |
Keelekoodiq | |
ISO 639-1 | fr |
ISO 639-2 | fre/fra |
ISO 639-3 | fra |
Prantsusõ kiil (français [fʁɑ̃sɛ]) om indoõuruupa kiili romaani rühmä kiil. Taa om maailman umbõs 110 mill'onal inemisõl imäkiil, ku tõist kiilt mõist taad viil 190 mill'onat ni 200 mill'onat opvaq taad ku võõrkiilt. Pääle Prantsusmaa om taa riigikeeles viil Haitin ja om üts riigikeelist Belgiän, Sveidsin, Luksõmburgin, Kanadan ja mitmõn Aafriga riigin. Prantsuse kiil om tüükiil ka mõnõn rahvusvaihlidsõn organisatsioonin, näütüses ROK-in, WTO-n, FIFA-n, ÜRO-n, Aafriga Liidon, EBU-n ja muial.
Aolugu
Prantsusõ kiil sai algusõ ladina keele murdõst, midä 4. aastagasaal Gallian kõnõldi. 12. aastagasaas oll' inämb-vähämb vällä kujonuq vanaprantsusõ keelekujo, minkan on kirjä pant ka prantsusõ eepos, "Rolandi laul". Umbõs 15. aastagasaal kujosi vällä parhillanõ prantsusõ kiil. 17. ja 18. aastagasaal oll' prantsusõ kiil mitmin Õuruupa riigen korgklassi kiil.