Prantsusõ kiil
| Prantsusõ kiil | |
| Kõnõldas | Prantsusmaal, Belgiän, Sveidsin, Luksõmburgin, Kanadan, mitmõl puul Afrikan |
| Kõnõlõjit | 110 mln ku imäkiilt |
| Ammõtlinõ kiil | 30 riigin |
| Keeletiidüsline rühmitüs | |
| Kiilkund | indoõuruupa |
| Keelerühmäq | itali (õdagu-)romaani gallo-ibeeriä gallo-romaani |
| Keelekoodiq | |
| ISO 639-1 | fr |
| ISO 639-2 | fre/fra |
| ISO 639-3 | fra |
Prantsusõ kiil (français [fʁɑ̃sɛ], la langue française) om indoõuruupa kiili romaani rühmä kiil. Taa om maailman umbõs 110 mill'onal inemisõl imäkiil. Ku tõist kiilt mõist taad viil 190 mill'onat ni 200 mill'onat opvaq taad ku võõrkiilt. Pääle Prantsusmaa om taa riigikeeles viil Haitin ja om üts riigikeelist Belgiän, Sveidsin, Luksõmburgin, Kanadan ja mitmõn Afriga riigin. Prantsuse kiil om tüükiil ka mõnõn rahvusvaihlidsõn organisatsioonin, näütüses ROK-in, WTO-n, FIFA-n, ÜRO-n, Aafriga Liidon, EBU-n ja muial.
Aolugu
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Prantsusõ kiil sai algusõ ladina keele murdõst, midä 4. aastagasaal Gallian kõnõldi. 12. aastagasaas oll' inämb-vähämb vällä kujonuq vanaprantsusõ keelekujo, minkan om kirjä pant ka prantsusõ eepos, "Rolandi laul". Umbõs 15. aastagasaal kujosi vällä parhillanõ prantsusõ kiil. 17. ja 18. aastagasaal oll' prantsusõ kiil mitmin Õuruupa riigen korgklassi kiil.