Mozarti Wolfgang Amadeus

Mozarti Wolfgang Amadeus (Johann Chrysostom Wolfgang Amadeus Mozart, 1756-1791) oll' klassitsismiao viläkas ja mõokas viiesepp. Timä päält 600 teossõ hulgan om pall'o sääntsit, midä lajalt peetäs sümfoonilidsõ, kontsert-, kambrõ-, klavõri-, oopõri- vai koorimuusiga tipptöies. Mozart om üts kõgõ kestvämbält armastõdump klassikalidsõ muusiga luuja nink pall'oq timä tüüq ommaq standardsõ kontsertrepertuaari osa.

Elokäük

Nuurus

Wolfgang Amadeus sündü Mozarti Leopoldilõ ja Anna Marialõ Salzburgi liinan tuuaigsõn Pühän Rooma Impeeriumin, põrõhõllatsõn Austrian. Ainugunõ säitsmest velitsest, kiä pääle timä suurõs kasvi, oll' sõsar Maria Anna, kedä kutsuti ka "Nannerlis". Wolfgang ristiti järgmädsel pääväl pääle sündümist Pühä Ruperti katõdraalin. Ristmistunnistusõn om timä nimi ladinaperätselt kujol Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart. Täüskasunun tarvit tä esiq hariligult nimekujjo Wolfgang Amadè Mozart.

Wolfgangi esä Leopold oll' Salzburgi pääpiiskobi hooviorkestri kapellmeistri ja väikeistviisi viiesepp. Tä oll' ka hää oppaja, Wolfgangi sünnüaastagal ilmu timä viioliopik Versuch einer gründlichen Violinschule.

Kui Nannerl oll' säitsmene, naas' Leopold tälle andma klavõritunnõ. Kolmõaastaganõ Wolfgang kai himoga päält. Neläaastagadsõlt naas' Leopold Wolfgangi kah oppama. Tuu mänge vialda ja hää meelega. Ku Wolfgang oll' viis aastakka vana, naas' tä joba esiq väikeisi muusigapallo luuma ja esä pand' nuuq kirja.

Ku puja suur muusigaand sai ilmses, jätt' Leopold esiq muusigakirotamisõ maaha. Latsõiän oll' tä Wolfgangi ainugõnõ oppaja. Tä opas' latsilõ pääle muusiga viil kiili ja muid ainit.

Nuur Mozart, maalit 1763. a.

1762-1773: rändämiseaastagaq

Wolfgangi latsõiän tekk' pereh mito Õuruupa-reisi, kon latsi näüdäti rahvalõ ku immelatsi. Edimäne sääne näütämine oll' 1762 Münchenin Baieri kuurvürsti man, sõs samal aastagal Viinin ja Prahan. Edesi tull' pikk kontsertreis, miä kest' kolm ja puul aastakka ja vei perre Münchenihe, Mannheimi, Pariisi, Londonihe, Haagi, jälq Pariisi ja tagasi kodo Zürichi, Donaueschingeni ja Müncheni kaolt. Reisi aigu sai Wolfgang kokko suurõ arvo muusikidõga ja sai tutvas tõisi viieseppi töiega. Esiqeränis tähtsä mõjo oll' Bachi Johann Christianil, kinka Mozart sai kokko Londonin 1764-65. Pereh läts' jälq Viini 1767. a. lõpun ja jäi sinnäq 1768. a. joulukuuni.

Nuuq reisiq olliq sagõhõhe vaivalidsõq. Tuudaigu oll' rändämine rassõ, aadlimehilt oll' vaja kannatligult kutsit ja tasso uutaq, kotost kavvõn tull' kannahtaq rassõt tõpõ: edimält Leopold (London, suvi 1764), sõs kats last (Haag, süküs 1765).

Mozarte pereh tuuril: Leopold, Wolfgang ja Nannerl. Carmontelle, u. 1763

Pääle ütte aastakka Salzburgin lätsiq Leopold ja Wolfgang Itaaliahe ni jätiq Wolfgangi imä ja sõsara kodo. Tuu reis kest' 1769. a. joulukuust 1771. a. urbõkuuni ja niguq varahadsõmbilgi reisel, oll' tsihis näüdädäq noorõ Mozarti muusigu- ja viieluujavõimit. Bolognan sai Mozart kokko Martini Giovanni Battistaga ja võeti vasta kuulsa Accademia Filarmonica liikmõs. Rooman kuuld' tä üte kõrra Sixtusõ kabõlin, kuis mängiti Allegri Gregorio "Misereret" ja pand' sõs tuu pääst kirja nii, et peräst pidi õnnõ ütsikit väikeisi paranduisi tegemä. Nii tekk' tä Vatikani hoolõga valvõtust umandusõst edimädse illegaalsõ koopia.

Milanon kirot' Mozart oopõri "Mitridate Rè di Ponto" (1770), miä läts' häste. Tuu tõi viil oopõritelmiisi nink Wolfgang ja Leopold lätsiq viil kats kõrda tagasi Salzburgist Milanohe (1771. a. põimukuu-joulukuu, 1772. a. rehekuu - 1773. a. urbõkuu) "Ascanio in Alba" (1771) ja "Lucio Silla" (1772) luumisõs ja edimädses ettekandmisõs. Leopold luut', et noidõ käükega saa timä poig Itaalian tüükotussõ, a tuu lää-s täl nii.

Perämädse Itaalian-käügi lõpu poolõ kirot' Mozart uma edimädse tüü, midä täämbädselgi pääväl lajalt mängitäs - soolokantaadi "Exsultate, jubilate".

1773–1777: Salzburgi huuvkund

Pääle esäga perämädselt Itaalia-reisilt tagasitulõkit (13. urbõkuu päiv 1773) sai Mozart tüüd ku hoovimuusik Salzburgi valitsõja printsi-pääpiiskobi Colloredo Hieronymusõ man. Mozart oll' Salzburgin kõigi lemmik, täl oll' hulka sõpro ja imehtelejit ja täl oll' võimalus luvvaq mitmin sanrõn, muuhulgan sümfoonijit, sonaatõ, kiilpillikvartette, serenaatõ ja üte oopõri. Näütüses 1775. aastaga mahlakuust joulukuuni oll' tä hõisun viiolikontserdest, luvvõn noid viis tükkü (ainugõsõq, midä tä ültse kirot'), miä lätsiq kõrrast muusigalidsõlt keerolidsõmbas. 1776 lõi tä ria klavõrikontserte, mink tipus oll' 1777 alostusõn kirotõt Klavõrikontsert nr. 9 Es-duurin, midä kriitiguq pidäväq läbimurdõtüüs.

Sääntsele edenemisele kaemalda oll' Mozart iks veidemb ja veidemb rahol Salzburgiga ja pruumõ iks inämb löüdäq tüükotust muial. Paistus, et üts põhjus oll' timä väikene palk, 150 forintit aastagan. Pääle tuud, Mozart taht' kirotaq oopõrit, a Salzburgin olliq tuu jaos õnnõ harvaq võimalusõq. Olukõrd läts' kehvembäs 1775. a., ku hoovi tiatri panti kinniq ja Salzburgi tõnõ tiatri oll' suurõlt jaolt kinniq pant külälistruppõ jaos.

Salzburgin olõmist katkõstivaq kats pikkä tüüotsmisreisi: wolfgang ja Leopold (mõlõmbaq otsõq tüüd) käveq 1773. a. 14. hainakuu pääväst 26. süküskuu pääväni Viinin ja 1774. a. joulukuu 6. pääväst 1775. a. urbõkuuni Münchenin. Kummalgi reisil näil es viäq, kuigi Müncheni-reisi aigu võeti häste vasta timä oopõri La finta giardiniera edimäne ettekandminõ.

1777–1778: Pariisi reis

Perekunnapilt umbõs aastagast 1780: Nannerl, Wolfgang, Leopold. Saina pääl om Wolfgangi imä pilt, kiä oll' 1778 ärq koolnuq.

1777. a. põimukuun pand' Mozart maaha uma ammõdi Salzburgin ja haard' ärq minnäq viil ütele tüüotsmisreisile Augsburgi, Mannheimi, Pariisi ja Münchenihe. Kuna pääpiiskop Colloredo anna-s Leopoldi vabas, pidi Wolfgangi imä Anna Maria tedä saatma.

Mannheimin sai Mozart tutvas Mannheimi orkestri liikmidega, miä oll' tuudaigu kõgõ parõmb Õuruupan. Viil armu tä ärq Weberi Aloysiahe, musikaalsõ perre ütte tütrehe neläst. Olliq mõnõq luutusõq saiaq tüüd Mannheimin, a lõpos nuuq lää-s täüde ja Mozart sõit' (14. urbõkuu pääväl 1778) Pariisi, et edesi otsi. Sääl olõ-s täl niigipall'o õnnõ. Ütest timä kodosaadõtust kiräst tulõ vällä, et tälle ollõv pakut hõrilamängjä ammõdit Versaille'n, a tuud tüüd Mozart himosta-s. Lõpos jäi tä viil võlgo sisse. Asi läts' viil nii hallõs ärq, et Wolfgangi imä jäi haigõs ja kuuli 23. piimäkuu pääväl 1778 ärq. Tohtrõ ollõv kah ildas jäänüq, miä võisõ juhtuq rahapuudusõ peräst.

Ku Wolfgang oll' Pariisin kai Leopold tälle tüüd Salzburgin ja paigapäälitside aadlimiihi toega löüd' tä jaos parõmpa kotussõ: hoovi hõrilamängjä ja kontsertmeistri 450 forinti iist aastagan. Sõski Wolfgang olõ-s väega õnnõlik tuu üle ja peräst Pariisist ärqsõitmist (26. süküskuu päiv 1778) piät' tä viil Mannheimin ja Münchenin iks viil luutõn välänpuul Salzburki tüüd saiaq. Münchenin sai tä jälq kokko Aloysiaga, kiä oll' sõs joba väega kuulsa laulja ja kiä tekk' Mozartilõ selges, et olõ-iq tuust inämp huvitõt.

Mozart joud' kodo 15. vahtsõaastakuu pääväl 1779 ja võtt' vasta vahtsõ ammõdi. Salzburgiga tä iks rahol es olõq.

Pariisi-reisil luud töiest tunnõtumbaq ommaq klavõrisonaat A-mollist (1778) ja "Pariisi sümfoonia" (nr. 31), midä mängiti Pariisin 12. ja 18. piimäkuu pääväl 1778.

Mozart 1777. a.

1781: Viini minek

1781. a. vahtsõaastakuun kannõti Mozarti oopõr "Idomeneo" Münchenin ette "märkmisväärse edoga" (New Grove). Urbõkuun kutsuti Wolfgang Viini, kon timä tüüandja Salzburgi prints-pääpiiskop Colloredo võtt' ossa imperaatri Joseph II ammõtihe pühitsemise pidostuisist. Mozart, kiä oll' Münchenin kittüst maitsa saanuq, süändü ärq, ku Colloredo kohõl' tedä ku tiinjät ja esiqeränis ku pääpiiskop kiild' täl mängi imperaatrilõ krahvinna Thuni puul (taso iist, miä olnuq puul timä Salzburgi aastagapalgast). Lehekuun läts' tülü viil suurõmbas: Mozart taht' ammõdi maaha pandaq, a täl lasta-s. Tõsõl kuul luba sõski anti, a väega jällel kombõl. Vaihhõpääl oll' Mozart tähele pandnu, et Viinin ommaq võimalusõq häste ärq elläq ja tä tund', et piässi sinnäq elämä asotama ja vabakutsõlisõs nakkama.

Tülü pääpiiskopiga oll' Mozarti jaos halusamp viil tuuperäst, et timä esä hoit' piiskopi poolõ. Esä vaiht' Wolfgangiga kirjo, kon kuts' tedä üles tüüandjaga ärq lepmä. Wolfgang kaits' kirglidselt umma plaani Viinin ütsindä karjääri tetäq. Vaiõlus lõppi, ku Wolfgang tetti vallalõ. Tuu tähtsä samm muut' timä elokäüki pall'o.

Edimädseq Viini-aastagaq

Mozarti vahtsõnõ karjäär Viinin alost' pääle väega häste. Tä ast' sagõhõhe üles klavõrimängoga, muuhulgan mänge tä 24. joulukuu pääväl 1781 imperaatri iin võiki Clementi Muzioga nink õigõq pia oll' tä hinnäst massma pandnuq ku Viini kõgõ parõmp klahvpillimängjä. Mozartil läts' häste ka ku viiesepäl: 1781-1782 kirot' tä oopõri "Die Entführung aus dem Serail", midä edimäst kõrda mängiti 16. hainakuu pääväl 1782 ja miä võeti kistumalda häste vasta. Tuud teost mängiti pia kõgõn s'aksa kiilt kõnõlõjan Õuruupan ja tuuga sai tä hindäle tävveavvolidsõ viiesepä kuulsusõ.

Lange Josephi tett näopilt Mozarti Constanze'ist 1782. a.

1. vai 2. lehekuu pääväl 1781 kolisi Mozart Weberide perre majja, kiä esiq olliq Viinist Mannheimi kolinuq. Esä Fridolin oll' ärq koolnuq ja Weberiq võtiq üüriliidsi, et ots otsaga kokko tullaq. Aloysia, kiä olõ-s Mozartilõ minnäq tahtnuq, oll' mihele lännüq näütelejäle Lange Josephilõ, nink Wolfgangilõ jäi silmä kolmas tütär Constanze. Tollõ tä ärq võtt'gi 4. põimukuu pääväl 1782. Nääq saiq kuus last, kinkast elo pääle jäi kats: Karl Thomas (1784-1858) ja Franz Xaver Wolfgang (1791-1844), kinkast sai kah viiesepp.

Paroni von Swieteni Gottfriedi mõotusõl, kinkal oll' pall'o barokimeistride töie käsikirjo, sai Mozart 1782-1783 tutvas Bachi ja Händeli töiega. Noidõ uurminõ vei edimält ria töie kirotamisõni, miä teiq perrä barokistiili, ja ildampa mõot' kõvva timä muusigalist kiilt, näütüses fuugaq "Võloflöödin" ja Sümfoonia nr. 41 finaal.

1783 käveq Wolfgang ja Constanze külän Wolfgangi perrel Salzburgin. Leopold ja Nannnerl olõ-s kuigi sõbrliguq Constanze'i vasta. Sõski sündü tuust käügist Mozarti üts suurõmbit liturgiliidsi töid missa C-mollin, midä edimäst kõrda kannõti ette Salzburgin ja kon Constanze laul'.

Pääle Viini kolimist sai Mozart kokko Haydni Josephiga ja nääq saivaq sõbras. Ku Joseph Viinin käve mängeq nääq mõnikõrd ütenkuun improviseerit kiilpillikvartetin. Mozarti kuus Haydnilõ pühendet kvartetti ommaq perit aastagist 1782-85 ja noid peetäs sagõhõhe timä vastussõs Haydni 1781. aastagast perit kvartette rialõ Opus 33. Haydn hinnas' väega Mozarti. Ku tä edimäst kõrda kuuld' perämäst kolmõ kvartetti kuvvõst, ütel' tä külänolõvalõ Leopoldilõ: "Jumala iin ja ku ausa miis ütle maq, et suq poig om kõgõ suurõmb viiesepp, kedä maq tiiä esiq vai nimmepite: täl om hüä maitsõq ja, viilgi inämb, kõgõ süvemb komponiirmise taid."

Aastagil 1782-1785 and' Mozart ria kontserte, kon tä esiq soliirõ ummin klavõrikontserden. Ega kontserthuuao jaos kirotä tä kolm vai neli kontserti ja kuna tiatridõn oll' harva ruumi, pand' tä kinniq esiqmuudu kotussit: suur ruum kortinidõga majan Trattenhof, restorani Mehlsgrube ballisaal. Ülesastmisõq olliq väega populaarsõq ja noidõ jaos luud kontserdiq ommaq Mozarti parõmbidõ töie hulgan.

Kontserdel ja muial teenit kõrralidsõ rahaga naksiq Wolfgang ja Constanze elämä luksuslikku ello. Nääq kolõvaq kallihe kortinahe, mink rent oll' 460 forintit. Mozart ost' Walteri Antoni käest umbõs 900 forinti iist hüä vasaraklavõri (fortepiano) ja umbõs 300 forinti iist piljardilavva. Niisamatõ saadiq Mozartiq uma puja Karl Thomasõ kallihe kuuli ja peiq tiinjit.

14. joulukuu pääväl 1784 sai Mozartist vabamüürläne, tä võeti luusi "Zur Wohltätigkeit". Vabamüürlüs mänge Mozarti edespiditsen elon tähtsät ossa: tä käve pall'o kuunolõkidõl, mitmõq tä sõbraq olliq vabamüürläseq ja vaihtõvaihhõl lõi tä vabamüürlist muusigat.

1786-1787: tagasi oopõri mano

Kaemalda oopõri "Die Entführung aus dem Serail" hääle minekile kirota-s tä mitmõq aastagaq päält tuud kuigi pall'o oopõrimuusigat, õnnõ kats lõpõtamalda tüüd ja ütejaolidsõ oopõri "Der Schauspieldirektor". Tuu asõmõl keskendü tä soolo-klavõrimängjä ja kontserdikirotaja karjäärile. A sõs 1785. a. lõpo paiku tuu asi jälq muutu: tä kirota-s inämb regulaarsõlt klavõrikontserte, a naas' üten libretisti da ponte Lorenzoga oopõrit kirotama. 1786 mängiti Viinin edimäst kõrda "Figaro saajit", miä sääl häste vasta võeti, a viil parõmbihe võeti vasta ildampa samal aastagal Prahan. Tuu pääle telliti viil tõnõgi Mozarti-da Ponte oopõr "Don Giovanni", midä edimäst kõrda mängiti 1787 Prahan ja miä Viinin tull' lavalõ 1788. Mõlõmbaq oopõriq ommaq Mozarti kõgõ tähtsämbide töie hulgan ja nääq ommaq s'oo ilma aigu oopõrirepertuaari alostalaq. Edimädsel mängmisel olliq nääq muusigalidsõlt pall'o keerolidsõq nii kullõjilõ ku mängjile.

Joulukuun 1787 sai Mozart lõpos kimmä tüü. Imperaatri Joseph II nimit' tä hindä "kambrõ-viiesepäs", tuu kotus oll' tühäs jäänüq kuu ao iist, ku Gluck ärq kuuli. Tuu oll' sõski poolõ kotussõga tüü. Tuu iist sai Mozart õnnõ 800 forintit ja pidi kirotama õnnõ tandsuviise egaastagadsõ balli jaos Redoutensaalin. Mozart kurt' Constanze'ilõ, et tuu taso om "pall'o suur tuu iist, midä ma tii, ja pall'o väikene tuu iist, midä ma võinuq tetäq". Sõski eski tuu rahakõnõ kullu väega ärq, ku ildampa tulliq rassõq aoq. Huuvkunna kiräq näütäseq, et Josephi suuv oll' tetäq nii, et Mozart, kedä tä hinnas', es tahtnuq Viinist ärq minnäq parõmbat tüüd otsma.

1787. a. rännäs' nuur van Beethoveni Ludwig katõs nädälis Viini luutõn, et saa Mozarti man oppi. Miä Viinin juhtu, om segäne, kõnõldas vähämbält kolmõst võimalusõst: Mozart kuuld' Beethoveni mängo ja tälle tuu miildü, Mozart võta-s Beethovenit opilasõs vai nä saaki-s kokko.

Mozart Dresdenin-käügi aigu, mahlakuu 1789, Stocki Dora tsehkendüs

1788-1790

Kümnendi lõpo poolõ läts' Mozarti karjäär allamäke.

1786. a. paiku lõpõt' tä sakõ kontserdel ülesastmisõ ja sissetulõk kuivi kokko. Tuu oll' Viini muusikilõ rassõ aig, s'ollõ et Austria oll' sõan ja nii üleüldine rikkus ku aristokraatõ võimalusõq muusigat toetadaq kahasiq.

1788. a. keskpaigas kolisi Mozart perrega Viini keskliinast odavampa kortinahe Alsegrundi edeliina. Mozart naas' rahha lainama, kõgõ inämb umalt sõbralt Puchbergeri Mason Michaelilt. Arvatas, et tuul aol kannaht' Mozart depress'uuni. Tuu ao tähtsämbäq tüüq ommaq kolm perämäst sümfooniat (1788: 39, 40, 41; olõ-iq selge, kas Mozarti eloaol noid mängiti) nink perämäne kolmõst da Pontega kirotõt oopõrist "Cosi fan tutte", midä edimäst kõrda mängiti 1790.

Tuul aol tekk' Mozart pikki reise, et umma varra suurõndaq: 1789 keväjä Leipzigi, Dresdenihe ja Berliini ja 1790 Frankfurti, Mannheimi ja muialõ. Reisiq tõiq aotist kergendüst ja es kaotaq Mozarti rahahäti.

1791

Mozarti perämäne eloaastak oll' (kuni haigõsjäämiseni) väega viläkas. Tuul aastagal kirot' tä pall'o muusigat, säälhulgan mõnõq tüüq, midä timä ummist kõgõ inämb imehteldäs: oopõr "Võloflüüt", perämäne klavõrikontsert, klarnõtikontsert, perämäne kiilpillikvintett (Es-duur), motett "Ave verum corpus" ja lõpõtamaldaq jäänüq "Reekviem".

Mozarti rahalinõ sais, miä 1790. a. tälle pall'o päävallo tekk', naas' kah paranõma. Paistus, et rikkaq patrooniq Ungarin ja Amsterdamin lubasivaq tälle aastagatoetuisi vastatasos muusigakirotamisõ iist. Arvada, et Mozart tiine hääd rahha ka tandsumuusiga müümisega, midä tä kirot' uman imperiaalsõ kambrõviiesepä ammõdin. Tä lõpõt' Puchbergilt suuri summadõ lainamisõ ja naas' võlgo tagasi massma.

Pääle tuu sai Mozart tundaq suurt rõõmo mõndsi ummi töie hääst vastavõtost, innekõkkõ tulõ nimmada "Võloflüüti" (midä eski tuu lühko ao kestel, miä jäi edimädse ettekandmisõ ja Mozarti ärqmineki vaihõlõ, mängiti pall'o kõrdo) ja "Väikest müürükantaati", midä edimäst kõrda kannõti ette 15. märtekuu pääväl 1791.

Tõppõjäämine ja ärqkuulminõ

Barbara Kraffti 1819 maalit pilt Mozartist

Mozart jäi tõbitsõs Prahan, kohe tä oll' sõitnu oopõri "La clemenza di Tito" edimädse ettekandmisõ aos 6. süküskuu pääväl. Oopõr oll' kirotõt imperaatri kruunmistalitusõ jaos. Mõnda aigu sai tä umma tüüd edesi tetäq, nt. juhataq "Võloflöödi" edimäst ettekandmist 30. süküskuu pääväl. Tõbi läts' tõsitsõmbas 20. märtekuu pääväl, ku Mozart jäi sängü, tulliq haluq, paistõtusõq ja süä läts' kur'as.

Mozarti iist hoolitsiq Constanze, timä kõgõ noorõmb sõsar Sophie ja perre tohtri Closseti Thomas Franz. Uman pään püüd' Mozart iks viil lõpõtaq "Reekviemmi".

Mozart kuuli kell 1 üüse 5. joulukuu pääväl 1791. Tä matõti 7. joulukuu pääväl St. Marxi kalmistulõ harilikku hauda vähätside leinäjidega, tuu oll' tuuaigsidõ Viini kumbidõ perrä.

Mozarti ärqkuulmisõ põhjus olõ-iq peris kimmäs. Kuulmistunnistustõ om märgit hitziges Frieselfieber, mink perrä om rassõ üteldäq, määne tõbi tuu oll'. Kõgõ inämb arvatas, et tä kuuli ägedä reumaatilidsõ palanigu kätte; latsõpõlvõst saaniq oll' täl olnuq kolm vai eski neli tuu tõvõ huugu ja om teedäq, et tuu tõbi tüküs tagasi tulõma ja kõrrast rassõmbit tagajärgi jätmä. Mozarti tagasihoitliguq puhtõq näütä-s timä tähtsüst rahvalõ: mälehtüsteenistüisist ja -kontserdest Viinin ja Prahan võtiq ossa pall'oq inemiseq. Pääle ärqkuulmist nõssi tä pall'o inämb avvo sisse. Pantivaq kirja timä eloluuraamaduq (edimädseq kirotajaq olliq Schlichtegroll, Niemetschek ja Nissen) nink kirästajaq tahiq võiki timä töie tävveliidsi köütit vällä andaq.

Mozart ku inemine

Lange Josephi lõpõtamaldaq pilt Mozartist

Mozart oll' väikest kasvo, kõhna ja kahvatu miis suuri silmi ja helle pakso hiussõga, mink üle tä esiq uhkü oll'. Tälle miildü kandaq uhkit rõivit. Timä helü kotsilõ om Constanze kirotanuq, et tuu oll' tenor, küländ pehmeh kõnõldõn ja delikaatnõ lauldõn, a ku miäki tedä erot', oll' tuu võimas ja energiline.

Mozart tüüt' väega kõvva, suurõ jao aost, nink ku vaja lõpõt' töid uskmalda kibõhusõga. Muusigat kirotõn tekk' tä sagõhõhe mustandit, kuigi suur jago noist olõ-iq alalõ püsünüq - Constanze häöt' nuuq pääle Mozarti ärqkuulmist ärq.

Mozartilõ miildü piljardit mängi ja tandsi. Tä pidi kanaaritsirku, pinni ja lõbosõitõ jaos hobõst.

Tä kasvi üles katoliikligun perren nink jäi kõgõs elos katoligu kerko usutavas liikmõs.

Mozart elli Viini muusigaelo keskel, tä tund' suurt hulka inemiisi, kink hulgan olliq mitte õnnõ pillimiheq, a niisamatõ tiatrinäütelejäq, kunagidsõq Salzburglasõq ja pall'oq aristokraadiq, muuhulgan oll' tä imperaatri Joseph II-ga peris lähko tutva. Mozartil oll' küländ pall'o sõpro, noist kolm kõgõ ligembät olliq Janequini Gottfried, krahv Hatzfeldi August ja Barisani Sigmund. Pääle noidõ viil lauljaq Gerli Franz Xaver ja Schacki Benedikt, Haydn nink mõtsasarvõmängjä Leutgebi Joseph. Leutgeb ja Mozart ts'aunõvaq ütsütte häätahtligult, Mozart visas' tihti Leutgebi üle nalja.

Mozartilõ miildüväq, esiqeränis nuurusõn, ropuq nal'aq. Tuu paistus vällä kirjost, midä tä saat' umalõ lellätütrele Mozarti Maria Anna Theklalõ 1777-1778 ja umalõ sõsaralõ Nannerlilõ. Tä om eski kirotanuq kaanoni päälkiräga "Leck mich im Arsc" ("Lakuq muq perst").

Pereh

• Esä: Mozarti Leopold (1719-1787), kapellmeistri
• Imä: Mozarti (Pertli) Anna Maria (1720-1778)
• Sõsar: Maria Anna (1751-1829)
• Naanõ: Mozarti (Weberi) Constanze (1762-1842), laulja
• Latsõq:
  • Raimund Leopold
  • Karl Thomas (1784-1858), ammõtnik
  • Johann Leopold
  • Theresia
  • Anna
  • Franz Xaver Wolfgang (1791-1844), viiesepp