Kiräpää
Kiräpää
|
Pindala: 3,6 km² (2020)[1] |
Kiräpää vai Kirumpää om külä Põlva kihlkunnan Võro vallan.
Kiräpääl Kandsimäel ommaq varõmõq. Sääl oll' vanast tähtsä kants.
Kiräpäält juusk läbi Võhandu jõgi.
Aolugu
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Edimäne tiidmine Kiräpääst (Kyrgenpae, Kyrrempe) om peri 1322. aastagast. Tarto piiskop' lask' tetäq Pihkva piiri lähkühe kats' kõvva kantsi – Kiräpää ja Vahtsõliina. Kiräpääl oll' Tarto piiskop'kunna suurõmbit ja arvadaq, et ka vanõmbit lossõ. Kandsi taadõ Võhandu viirde jäiq maarahva elämiseq. Egä tapõlusõ aigo olliq nuuq edimädseq, miä maaha palotõdiq. Tuul aol käveq Kiräpää all mitu kõrda kõvaq tapõlusõq. Ku vindläseq tulliq, saat' ordu siiäq 400 miist võõra väe vasta appi. Mõni aastak ildamba tulliq ordu väeq Kiräpääle kokko, et esiq Vinnemaalõ minnäq. Ku Tarto piiskop' ja ordu tüllü pööriq, sai Kiräpää jälkiq kõvva kannahtaq. Päält tuud tetti sõakäük' Pihkvahe ja säält tulti ummakõrda kätte masma. Nii käve jo inne Liivi sõta tan kõgõ tülü ja tapõlus.
Liivi sõa aigo 1558. aastagal tõi ordu sinnäq umaq meheq. A sis tuudi sõnna, et vindläseq ommaq Vahtsõliina ärq võtnuq. Tuud kuuldnuq, panniq ordumeheq esiq Kiräpää palama ja pagõsiq Valga poolõ. Liivi sõan palodiq üte jao Kiräpää kandsist maaha Poola väeq. Ku Lõuna-Eesti Poola kätte läts', tetti umaette Kiräpää staarost'kund. Ruutslaisi ja vindläisi tapõlusõq häödiq taa kandsi periselt. A viil Põh'asõa aigo kogosiq päält tapõluisi hinnäst Kiräpääle kokko Roodsi väeq. Parhillaq om kimmäst ja kuulsast Kiräpääst inne väiku müürükands perrä jäänüq.
Kaeq viil
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21. märtekuu 2020
- ↑ Statistigaammõt, vaadatud 10. märtekuu 2020