Indiaanlasõq
Intiaanlasõq vai põlisameeriklasõq om Ameeriga põlitsidõ rahvidõ ja näide perrätulõjidõ ütisnimi. Indiaani nimi tulõ Kolumbusõ Christophilt, kiä Kariiibi mere saarile joudõn uskõ hinnäst joudvat Indialõ ja kuts' säält inemiisi nimegaq indios.
Rahvatiidüse perrä ei olõq säänest asja, miä võtnuq kõik indiaanirahvaq kokko: Indiaani rahvidõ keelis, kultuurõ ja uskõ seen oll' suuri vaihõ. Ameeriga mandril oll' inne õuruuplaisi nii suur'riikõ kui jahimiihi-söögikorjajid.
Inämbält indiaani hõimuq elli õuruuplaisi tullõn miiq mõistõn kiviaon.
Õuruuplaisi tulõk Ameerikalõ hävit' suurõ osa indiaanlaisi. Edimält oll' läbisaaminõ hää, müüdi kaupa, aq suhtõ lätsiq vainolidsõs ni õuruuplasõq hiidiq indiaanlasõ sõagaq hindä alaq. Suur' hädä oll' ka õuruuplaisigaq üten tulnuq tõvõq, mille vasta indiaanlaisil es olõq tõvõkimmüst.