Burj Khalifa

Burj Khalifa om Araabia Ütisemiraatõ pääliinan Dubain ollõv pilvelahkja, miä tetti valla 4. vahtsõaastakuu pääväl 2010.

Burj Khalifa om maailma kõgõ korgõmb hoonõq läbi ao. Taa om 828 miitret korgõ.

Taa om tõisist innemb ehitedüist korgõist ehitüisist tõistõ tuu poolõst, et sääl om ka eloruumõ. Huunõ alomadsõn jaon olevidõ 39 kõrra pääl om hotell. Huunõn ommaq ka bürooruumiq.

Burj Khalifa om päämädse ärihuulidsa Šeik Zayedi veeren. Hoonõq pidi olõma 818 miitret korgõ ja 160-kõrralinõ. Taa suurus pidi olõma 33,4 hektääri ja pidi masma 4,1 mill'ardit USA dollarit, miä tege üte ruutmiitre hinnas 12 300 dollarit.

Ehitüs

Huunõ pääehitüskunstnik oll' Adrian Smith, teljä ja umanik Emaar Properties.

Ehitüstüüga alostõdi 21. süküskuu pääväl 2004. Joba 21. hainakuu pääväl 2007, ku olliq valmiq 141 kõrda, oll' taa maailma kõgõ korgõmb hoonõq. Sõs taa olli 512,1 miitret korgõ. Inne taad oll' kõgõ korgõmb hoonõq Taipei 101.

17. vahtsõaastakuu pääväl 2009 sai hoonõq uma lõpligu korgusõ 818 miitret.

Lisas toolõ, et Burj Khalifa om kõgõ korgõmb ehitüs aoluun, om taa ka läbi ao kõgõ suurõmba kõrdo arvoga hoonõq. Mineväne kõrdo arvo rekordiumanik oll' Maailma Kaubakeskus. Huunõn om ka kõgõ korgõmb ja kipõmb lift, mink kibõhus om kuooniq 64 km/h.

Burj Khalifat ehitiväq päämidselt vaesõq sisserändäjäq Lõunõ-Aasiast. Nääq saivaq väega veidüq palka.

Korgusõ muutminõ

Burj Khalifa korgust om mitu kõrda ümbre tett. Algusõn pidi taa olõma üttemuudu Melbourne'in olõva Grollo Tower'iga, mia om 560 miitret korgõ.

2006. aastagal andsõ ehitüskunstnik Marshall Strabala, kiä tüüt' huunõga kooniq 2006. aastagani, teedäq, et hoonõq pidi tulõma 808 miitret korgõ.

17.juunil 2008 andsõ huunõ umanik teedaq, et tä ei tiiq avaligus huunõ perämäst kõrda inne 2009. aastakka, ku hoonõq valmis om.

Huunõ pääehitüskunstnigulõ Adrian Smithile tundu, et huunõ ülemäne jago es näeq väega piinü vällä. Tä tahtsõ hoonõt tetäq korgõmbas. Tä küsümise pääle otsustõdi hoonõq korgõmbas ehitäq. Tuuga es kasuq huunõ kõrdo arv, a õnnõ ots muutu peenembäs. Taad tippu saasiq viil korgõmbas ehitäq ku vajja olõssi.

Viipurskussüstiim

Huunõ ümbre om ehitet viipurskussüstiim, miä läts' masma 217 mill'onit USA dollarit. Viipurskussüsteemi projektiirse Califronian ollõv ettevõtõq WET Design. Viipurskussüstiim om 250 miitret pikk ja purskas 150 miitre korgulõ. Taad süstiimi valgustas 6600 lampi ja 50 värviprojektorit.