Treffneri Hugo

Treffneri Hugo (Hugo Hermann Fürctegott Treffner, 1845-1912) oll' kooli- ja rahvusligu liikmisõ tegeläne. Tä asot' Tarton poiglatsi erägümnaasiumi, midä tundas Hugo Treffneri gümnaasiumi nime all, ja oll' tuu juhataja uma elo lõponi. Oll' heränemisaol mitmidõ rahvusligõ seltse liigõq, Jakobsoni poolõhoitja. Umal aol oll' tä Tarto liinan üts värvikamb miis. Rahvusligu meele peräst kutsuti tedä Eesti Hugos.

Elokäük

Treffneri Hugo sündü 17. hainakuu pääväl 1845 Kanepin köstri perren. Käve koolin Tarton ja Võrol. Oppõ pikkä aigo Tarto ülikoolin nink tuu kõrvalt tüüt' kodooppajan. Kuulu korporats'uuni Fraternitas Rigensis. Peräst ülikuuli pruumõ Hugo mitmõn paigan saiaq kerkoopõtaja tüüd. Kuigi kogohusõq olliq timä puult, es kinnüdäq baltis'akslaisist kerkojuhiq tedä rahvusligu meele peräst ammõtihe. Nii naas' Hugo 1882. a. taotlõma Tartohe eräkooli tegemise lupa. Säälgi saisiq baltis'akslasõq tälle vasta ja õnnõ 1883. a., pääle vahtsõ, vindläsest kuraatri Kapustini tulõkit anti luba tetäq vallalõ 3-klassilinõ II järgo poiglatsi kuul. Kooli toonatsõs tsihis oll' valmistaq kasvandikkõ ette kroonugümnaasiummi astmisõs, a joba 1890 naati esiq tävvemaholist gümnaasiumiharidust andma.

Treffneri Hugo kuuli 13. urbõkuu pääväl 1912 Tarton nink om matõt Tarto Raadi Vahtsõ-Jaani kalmuaida.

Pereh

• Esä Ludvig oll' Kanepi köstri.
• Kolm velje ja üts sõsar.
• 1888 võtt' naasõs Ermasõ Elsa.
• Latsi es olõq.

Haridus

• Edimädseq tiidmiseq sai koton.
• Tarto gümnaasium
• Võro Franz Sintenise I järgo poiglatsikuul
• 1865 tekk' Tarto ülikoolin kodooppaja eksämi.
• 1868-1872 oppõ Tarto ülikoolin keeletiidüst.
• 1872-1880 oppõ Tarto ülikoolin usutiidüst.

Tüükotussõq

• 1865. aastagast oll' mitmõl puul (säälhulgan Poolan) kodooppaja ja and' erätunnõ.
• 1883-1912 poiglatsi eräkooli (Hugo Treffneri gümnaasiumi) juhataja.
• 1896. aastagast Tarto vinnekeelidse Maria-kooli usuoppaja.
• 1899-1912 Puškini tütärlatsigümnaasiumi usuoppaja.

Ütiskundlinõ tegevüs

• Treffneri Hugo võtt' ossa rahvusligust liikmisõst, oll' Jakobsoni poolõhoitja.
• 1870 oll' tä üts neläst Eesti Üliopilaisi Seldsi luujast, 1875. aastagast oll' seldsi juht.
• 1870-1872 avit' organisiiriq Eesti Kirämiihi Seltsi, oll' 1887-1890 tuu seldsi president.
• Oll' algusõst lõponi Eesti Aleksandrikooli pääkomitee liigõq.
• Oll' mitmõ laulupeo toimkunnan.
• Lei ütte kodokandi Kanepi tegemiisin.
• 1886-1891 oll' Veske Mihkli asotõt aokirä "Oma Maa" vastutav välläandja.
• 1887 oll' aokirä "Linda" vastutav toimõndaja.
• 1887-1888 oll' "Eesti Postimehe" umanik ja toimõndaja. Oksjonil ostõdu "Eesti Postimehe" möi tä 1888 Tülgi Jakobilõ.

Mõttit

• Ku ütskõrd tulõ kooldaq, sõs tiiä-iq, kost tuujaos külh aigu võtta.

Treffneri Hugo ilokirändüsen

• Treffneri Hugo perrä lei Tammsaarõ Anton Hansen uman romaanin "Tõdõ ja õigus" Maurusõ kujo.

Mälehtüse hoitminõ

Mälehtüssammas Tarton Vahtsõ-Jaani kalmuaian, autoriq Koordi Jaan ja Melliku Voldemar, 1933.

Välislink

• Elolugu Hugo Treffneri Gümnaasiumi kodolehe pääl.