Sarvõ Jaan

Sarvõ Jaan (Jaan Sarv, 1877–1954) oll' matõmaatik. Tä tüüt' suurõmba jao umast elost Tarto ülikooli oppõjou amõtin. Avald' opiraamatit ja populaartiidüsliidsi kirätöid. Uurõ geomeetriä ja arvokunsti alossit. Põh'and' vahelsusruumõ geomeetriä.

Elokäük

Sarvõ Jaan sündü 21. joulukuu pääväl 1877 Võromaal Hargla kihlkunnan Saru vallan Leeguste külän Hanimäe talon. Timä esä oll' talorentnik. Tä oppõ Saru ja Mõnistõ vallakoolin, sõs Alluliina apostligu õigõusu kerkokoolin. 1893 ast' tä Hugo Treffneri gümnaasiummi, agaq joba järgmidsel aastagal pidi säält varalidsõ kitsusõ peräst ärq tulõma. Tä oppõ uma käe pääl ja läts' kuuli tagasi 1899. a. lõpoklassi. Kütsüseksämiq tekk' tä Tarto gümnaasiumi man ja ast' samal aastagal Tarto Ülikooli füüsiga-matõmaatigatiidüskunda matõmaatigat opma.

1905. a., ku ülikuul oll' revolutsiooni peräst kinniq pant, läts' Jaan tüüle Valga Eesti Krediidiütisüste. Sääl sai täst Valga Demokraatligu Ütisüse juhataja kah. Ku karistussalklasõq Valga pääle lätsiq, pidi tä säält pagõma. Jaan sõit' Pariisi, kon tävvend' hinnäst Sorbonne'i Ülikoolin matõmaatiga alal. 1906. a. tull' tä lühkeses aos Talliina, kon kirot' lehtile juttõ. 1907. a. tull' Jaan tagasi Tartohe, ast' vahtsõst ülikuuli ja lõpõt' tuu lühkese aoga. 1917. aastaganiq pidäsi Sarvõ Jaan oppaja amõtit, edimält Põltsamaal Eesti Aleksandrikooli põllotüükursuisil, sõs Vitebski Kubõrmangon Veliži naisi erägümnaasiumin nink 1909. aastagast pääle Eesti Nuursuu Kasvatusõ Seldsi Tütärlatsi Erägümnaasiumin, ollõn samal aol mõnõ aastaga oppaja Raamoti Mari koolin Sahkapuul.

1918. a. kutsuti Sarvõ Jaan Tarto Ülikooli organisiirmise komisjonni. Ku 1918.a. joulukuun kehtestediq Tarton nõvvokogodõ võim, and' ülikooli kuraatri Põllu Piitre umaq volitusõq üle Sarvõ Jaanilõ. Ku Põlli Piitre nuuq volitusõq veitse ao peräst tagasi võtt', sai Jaanist matõmaatiga-luudustiidüskunna aotinõ dekaan. 1919 nimitediq tä matõmaatigaprohvesri kotussõtäütjäs. Uma doktoritüü geomeetriä alossidõ kotsilõ kaits' tä 1931. aastagal. Ülikoolin opas' tä päämidselt geomeetriäkursuisi, tuust valdkunnast oll' timä tiidüstüü kah.

Sarvõ Jaan võtt' ossa Eesti Matõmaatiga Oppamisõ Komisjoni tüüst, avitadõn vällä tüütädä matõmaatiga sümboolikat ja eestikeelist sõnavarra.

Peräst tõist ilmasõta sai täst Tarto Riikligu Ülikooli geomeetriä katiidri juhataja. 1951. a. jäi tä pensionilõ nink kuuli 1954. a. 23. põimukuu pääväl.

Haridus

• Saru ja Mõnistõ vallakuul
• Alluliina apostligu õigõusu kerkokuul
• Hugo Treffneri gümnaasium
• 1907 lõpõt' Tarto Ülikooli füüsiga-matõmaatigatiidüskunna
• 1931 sai kraadi Dr. phil. nat.
• 1945 sai füüsiga-matõmaatigadoktori kraadi

Tüükotussõq

• 1905 tüüt' Valga Eesti Krediidiütisüsen
• Oppaja Eesti Aleksandrikooli põllotüükursuisil Põltsamaal
• Vitebski Kubõrmango Veliži naisi erägümnaasiumi oppaja
• 1909–1918 Eesti Nuursuu Kasvatusõ Seldsi Tütärlatsi Erägümnaasiumi oppaja
• Raamoti Mari kooli oppaja Sahkapuul
• 1918–1919 Tarto ülikooli kuraatri
• 1919–1951 Tarto ülikooli oppõjoud (1928. aastagast prohvessri)
• 1945–1951 Tarto ülikooli geomeetriäkatiidri juhataja
• 1951 jäi pensionilõ

Ütiskundlinõ tegevüs

• 1905 Valga Demokraatligu Ütisüse juhataja
• 1926 oll' Eesti edimädse ateistligu seldsi "Humanitas" luujidõ iinotsan

Looming

1924. a. ilmu Sarvõ Jaani kirotõt opiraamat "Analüütilidse geomeetriä algkursus". Pääle tuu kirot' tä füüsiga kooliraamatit: "Füüsiga oppus I" (1910) ja "Eelektri I" (1911). Timä oll' kah tuu, kiä avald' edimädseq eestikeelidseq matõmaatigatabõliq päälkiräga "Nelä kotussõga logaritme tabõliq üten tarvitamisõ juhatusõga".

Joba üliopilasõpõlvõn kirot' tä eesti keelen ria populaartiidüsliidsi artiklit: "Kastõq ja undsõq", "Sulatisõq", "Lämmäst", "Tuli", "Õholaiv", "Tähtsäq hod'otäheq", "Kestjäq tuulõq". Erälde brosüüri kujol ilmuvaq 1904. a. viil "Prõllatsõ ao tiidüs" ja "Lämmi tüütämän. Eelektri inemise teenistüsen". Var'onime Rusticus all propagiirse tä ateismi kirätüken "Midä usku ja kuis usku", "Tiidüse kimmüs" nink "Usuoppusõst tulõvadsõn Eesti koolin".

Teossõq

• "Analüütilidse geomeetriä algkursus" ("Analüütilise geomeetria algkursus"), 1924
• "Arvokunsti alossõq" ("Foundations of arithmetic"), 1935

Mälehtüse hoitminõ

• Mälehtüstahvli Sarvõ Jaani sünnüpaigan Leeguste külän.
• Mälehtüstahvli Sarvõ Jaani tõsõn elopaigan Alluliina ligidäl Malūpe külän Brūnasõ talon (1987).
• Mälehtüsmärk havva pääl Raadi kalmuaian Tarton (1977).
• Sarvõ Jaani nimme kand üts auditoorium Tarto Ülikooli Matõmaatiga-informaatigatiidüskunna opihuunõn.

Lugu

Prinitsa Olaf mälehtäs ummist üliopilasaastagist Sarvõ Jaani kotsilõ säänest luku.

Analüütilidse geomeetriä loengul tulõt' prohv. J. Sarv õgvajoonõ normaalvõrrandit. Tulõtaminõ läts' õigõq pikäle ja ku lõpus jouti võrrandini, sis ütel' Sarvõ Jaan: "Oo, säänest võrrandit olõ-iq maq inne nännüq!" nink kirut' värisejä käega sinnäq manuq: "J. Sarv". Edesi kost' tä: "Oo, ku tiiq parhilla lähät sinnäq raamadukokku ja võtat säält Bjuškensi "Analititšeskaja geometrija", sis sääl om taa võrrand – niisääne". Tä kirut': "$x\cos \alpha +y\sin \alpha -p=0$" ja pand' sinnäq manuq: "Bjuškens". Nink lõpõtusõs: "Jaa, agaq parhilla piät tiiq kimmäs tegemä, kun maq taa via olõ tennüq!"

Kirändüs

• "Eesti koolimatemaatika ajalugu" I-IV, Prinitsa Olaf, Tarto, 1992–1994