Jeruusalemmä templi
Jeruusalemmä templi oll' Jeruusalemmä liinan templimäel olnuq juutõ pühäkoda. Juudiuso jaos oll' templi kõgõ pühämb kotus. Aoluu joosul oll' tuu kotusõ pääl kats' templit - edimäne templi vai Saalomoni templi ehitedi kümnendäl aastagasaal inne miiq aoarvamist. Edimädse templi häödiq babüluunlasõq 587. aastagal i.m.a. Tõnõ templi ehitedi 516. aastal i.m.a. ja tuu häödiq ruumlasõq 70. aastagal miiq aoarvamisõ perrä. Parhillaq templit olõ-i ja templimäel om hoobis kats' muhamediuso mosseed.
Ku juudiq viil templin jumalateenistüisi kõrraldiq, sis oll' templi ka väegaq tähtsä ohvrikotus. Templin oll' kõgõ pühämb ruum, kon ülembpriistri õnnõ ütś kõrd aastagan andõ and' ja priistride iin muro, kon egäpäävätsit andit andaq.
Täämbädsel pääväl juudiq inämb templin ei käüq ja olõ-i ka vahtsõt templit ehitänüq. Vanast templist om alalõ jäänüq õnnõ üts müür, mink man pallõman kävvüq. Tuud müürü nimitedäs Ikumüürüs.