Aavigu Johannes

Aavigu Johannes (Johannes Aavik; 8. joulukuul (vana kallõndri perätselt 26. märdikuul) 1880, Randvere külän, Laimjala vallan, Saarõmaal – 18. urbõkuu 1973, Stockholmin) oll' eesti keeletiidläne.

Elo

Aavigu Johannesõ esä Aavigu Mihkli oll' Laimjala vallakirotaja. Lell Aavigu Jakob, kiä oll' Kurõssaarõn kaupmiis, ost' Mihklile liina maja ja Mihkel nakas' sääl üten hindä naasõ Anni ja latsiga elämä. Johannes Aavik käve Kurõssaarõ gümnaasiumin ja perän oll' säälsaman eesti keele oppaja. Tä elli Kurõsaarõn 1926. aastagani. Sis oppõ tä kiili Tarto Ülikoolin, Nežini Aoluu- ja Filoloogiainstituudin ja Helsingi Ülikoolin, mink tä lõpõt' filoloogiakandidaadi kraadiga.

Aavik oll' keeleoppaja ka Jaltan ni Tarton. Tä tüüt' "Postimehe" toimõtusõn. 1926–1936 oll' tä Tarto Ülikoolin eesti keele lektor, ildampa koolitusnõvvomiis ja aolehetoimõndõja. S'aksa okupatsiooni aigo elli tä Nõmmel. 1944 läts' tä Ruutsi, kon tä tüüt' arhiivin. Tä kirot' ja pand' ümbre artikliid ja raamatit. Aavik kuuli Stockholmin ja om matõt Metsakalmistuhe.

Tähtsüs

Aavik om tähtsä seoilmaaolidsõ eesti kiräkeele kujondaja. 1912. aastagal lõi tä keelevahtsõndusliikmisõ ja kirot' hindä programmist artiklin "Tulõvaao Eesti Kiil" ("Tuleviku Eesti-keel"), miä ilmu Nuureesti neländän albumin. Tä oll' keelekõrraldusõ radikaalsõmba tsihi edüstjäjä, tuuperäst tä taht’ kirakiilt väega edesi arõndaq. Timäle oll' tähtsä ka keele ilo. 1912–1925 tekk' tä pall'o ettepanekiid sõnavara hüvvütämises. Eesti keelen om teno timäle pall'o lainsõnno soomõ keelest ja murdõsõnno. Timä luuduid vahtsit sõnatüvvi om eesti keelen 30. Aavik tarvit' hindä vahtsõnduisi ümbrepandmiisin soomõ ni inglüse keelest (Aho Juhani, De Maupassant Guy, Bourget Paul, Poe Edgar Allan). Tä toimõnd' aokirjo "Keeleline Kuukiri" (1914–1916) ni "Keelevahtsõndus" (1925–1926). Tä avald' mitu sõnaraamatuit ("Uute sõnade sõnastik" (1919), "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastik" (1921)) ni keeleoppuse raamatit ("Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" (1936)). Tä oll' aktiivnõ as'alinõ Nuureesti rühmän ni tuu albumiin ilmuq tä artikliq, ümbrepannusõq ni lauluq. Tä oll' ka kirändüskriitik ja kirot’ kriitilis-poleemilidseq tüüq "Eesti luulõ hädäq" ("Eesti luule viletsused") (1915) ni "Puudusõq vahtsõmban eesti luulõn" ("Puudused uuemas eesti luules") (1922). Tä om kirotanuq ka essee muudu jutu "Ruth" (1909). Eksiilin pand' tä pääas'aligult ümbre soomõ ja vinne kirändust.