Weitzenbergi Juhan

Weitzenbergi Juhan (Juhan Witzenberg, sündünüq 1838; koolnuq 1877) oll' eesti laulukirotaja.

Weitzenbergi kutsuti Kanepi kallis poig – tä väega hoit' ummi vanõmbit ja kodokanti. Timä abigaq sai külärahvas teedäq, kuis lajan ilman eletäs. Ku tä kodo tull', oll' tuu rahvalõ tähtsä päiv. Tulti kokko suurdõ rehetarrõ. Sääl selet' tä säädüisi, poliitikat ja muid laja ilma asjo.

Pereq

Weitzenbergi Juhani esä Hospodi Kusta oll' vaenõ kängsepp, kedä tunti timä vikurjuttõ peräst. Pereq elli Erästvere vallan Jakapi popsitarõn.

Elokäük

Juhan esiq oll' tark poiskõnõ. Kar'a man miildü tälle kivi otsan istuq ja piiblit uuriq. Juhani ristesä Treffneri soovitusõ pääle anniq sugulasõq ja Erästvere külämeheq targa puja Tartohe kuuli minekis esäle võlgu. 17-aastadsõlt oll' nuurmiis kodokuulmeistres Jakobsoni perren Torman. Päält tuud mõisa ja vallakohtu kirotajas Alatskivil. A Narva liinan sai timäst tüüstüse osanik ja tä kuuli 39-aastadsõlt ku peris rikas miis. Timä raha iist koolitõdi mereväe ohvitseeris noorõmb veli Piitre. Vanõmbaq elliq elo lõpuniq ilma puudusõldaq.

Tä oll' edimäidsi, kiä nakas' võro keeli laulõ kirotama. 23-aastadsõlt pand' paprõ pääle umaq kuulsambaq lauluq "Tõnnis Laks ehk eestlaste isamaa" ja "Vana hopmanni Nutulaul Mõisavalitsust käest ära andes". Laulõ tegeläseq olliq periselt elänüq Alatskivi inemiseq. Vanastõ tiidse rahvas noid laulõ pääst.

Tarto Kirändüsmuusõumin om alalõ Weitzenbergi 47 kirjä umilõ vanõmbilõ ja Erästvere rahvalõ. Ütte kirjä kirot' tä pia kuu aigu. Sis köüt' kiräleheq tähtraamadu muudu kokko ja joonist' esiq pildiq kah mano. Tä mõist' kiili ja pand' poliitigasõnomiq s'aksa ja vinne aolehist maakiilde ümbre. Kirjo seen oll' timä mõttit välämaa elost.

Kanepi kooli muusõumin om alalõ kirä koopia, kon täl om punkti päält üles märgit esäle saadõt raha. Timä kirjo loeti terve külägaq pall'o kõrdu niguq aolehtigiq. Neläpäävä õdagu tulliq külätütriguq kokko kaasavarra tegemä. Sis loiq poisiq näile noid kirjo ja laulõ ette.

Kodokant pidi meelen Weitzenbergi viimäst tahtmist. Ku timä kuulmisõst sai 100 aastakka, tuudi tä Narva vanast kalmuaiast võso seest ärq Kanepi Mäesurnuaida.

Seon artiklin om tarvitõt teosõ "Võromaa kodolugu" matõrjaalõ.