Viländi ordoliin
Viländi ordoliin om üts kõgõ vanõmb kivikants, miä om Eestin ehitet.
Viländi pääkants oll' Liivimaal Riia pääkandsi perrä suurusõ poolõst tõõnõ kants. 17. aastagasaa alostusõn jäi liin varõmihe. Päält tuud ommaq liinavarõmõq saanuq puhkusõalas ja võeduq ehitüsmälehtüses riigikaitsõ ala. Viländläseq kutsvaq Lossimäki hellänimega "Loss'adõs" (eesti keelen Lossad).
Aolugu
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Viländi ordoliina paiga pääl oll' eestläisi Viländi muistinõ liin, miä oll' ehitet kõgõ ildampa viikingiaol (8.–11. aastagasada). Viländi ordoliina nimmati edimäst kõrda Henrigu "Liivimaa kroonikan". 13. aastagasaa alostusõn oll' Viländi Sakala muinasmaakunna kõgõ tähtsämb keskus. 1211. aastaga algusõn piird' liina Riia piiskobi, Mõõgavelji ordo, latgallaisi ja liivlaisi vägi, a liina är võttaq nä es saaq. Kimmämbä võimu Sakala üle saivaq riialasõq päält Madisõpäävä lahingut 1217. aastagal.
Kiviliina ehitämist om edimäst kõrda nimmat 1224. aastagal. Aastagal 1600 võtiq liina ärq ruutslasõq. Järgmäidsil aastil käve kants Poola-Roodsi tapõluisiga käest-kätte ja oll' 1611. aastagas ärq häötet.
Täämbädsel pääväl kõrraldõdas sääl kontsõrtõ ja muid ettevõtmiisi.