Vesirott
Vesirott (ladina keelen Arvicola amphibius) om väiku jürräi hamstõrlaisi sugukunnan, vesiroti perrekunna ainukõnõ liik.
Vällänägemine
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Vesirott om rotisuurunõ elläi, kink karv om hallikaspruun kooniq must. Noorõq ommaq kõik aig mustaq. Hand om puul kihä pikkusõst. Kõrvaleheq ommaq lühükeseq ja küünüseq vaivalt karvo seest vällä.
Kihä pikkus om 12-24 cm, kaal 80-180 (harva kooniq 300) g.
Levik
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Eestin om vesirott harilik. Esiqerälidselt tihtsä om tä saari pääl ja Õdagu-Eesti ranna veeren.
Vesirott olõ-õiq luuduskaitsõ all. Ku murdjaq eläjäq timmä maaha ei murraq, sigines vesirott kõvva ja või pall'o halva tetäq.
Elopaik ja eloviis
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Vesirott eläs viikokõ lähkün. Tä om hüvä ujoja ja vii all ujoja. Pesä tege tä seest tühjä kandu või ehitäs kasvi varrist ja lehist. Suvõ lõpun lätväq nä korgõhe kotussõhe, kon tegeväq talvõs kiirdligatsit urgõ.
Vesirott süü päämidselt pilliruugu, osja, kõllast jõõkukku, a süü ka kardohkat, põrgnast, piiti ja maasikat. Talvõl süü ka lehepuu kuurt ja kasvõ. Talvõs korjas tä hindäle süvväq.
Vesiroti vainlasõq ommaq suurlasits, udras, repän ja murdjaq tsirguq.
Siginemine ja edenemine
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Vesiroti siginemise aig nakkas urbõkuun ja lõpõs rehekuun. Tiinüs kest 29 päivä. Nägemä nakkasõq pojaq hariligult 8 päivä vannult, oiduq mõistvaq 10. elopääväst.
Noorõq vesirotiq lätväq ärq pesäq kolmõ nädäli vannult. Täüs eloigä om neli aastakka.