Varõs

Varõs (Corvus) om tsirke perekund varõslasti sugukunnast.

Varõsõq eläse kõigil mandril, vällä arvat Antarktikan, Lõuna-Ameerika lõunapuulel ja mõningil saaril.

Eestin eläse järgmädse varõseliigiq: hakk' (Corvus monedula), künnivarõs (Corvus frugilegus), hahkvarõs (Corvus cornix) ja kaarnas (Corvus corax).

Süümine

Elopaiga ni söögipoolidse puult olõ õiq varesõq nõudliku. Enamaste ommaq na segasüüjäq ni kõgõsüüjäq. Luudusen süüväq naaq nii väikuid imetäjäid, marjo, puuviljo, seemnit ni raipeid a mitmeq varõselidseq ommaq häste kohanõnu ka inemiisi tegemiidsiga – varõsõq eläse sakõstõ liinan ja süüvaq inimiisist jäänüq söögiperri näütüses leiba, kardokat ni pinisüüki.

Talvel rändäse mitmeq varõsõq liinadehe, kos nääq ummasugustsest liigist tsirkega seltsingit moodustase’. Näütuses moodustase ummavaheliidsi seltsingit hakkq’, mustvarõdsõ ni hahkvarõsõ.

Mudsu

Varõsside ajju ja iho massi suhe om umbkaudu võrdne suuri ahve ni vaalalidsi umaga, kuigi seo jääs õkski veidükese alla inemise umale. Nääq ommava üte targempa tsiguq, kedä täämbädse päivani uurit om.

Varõsside pojaq kasuse kavva aigu uma vanembidega üteh ja saavaq tiidmisi nii umma vannembilt ku tõisilt uma parve tsirkelt. Mõnõq varõsladseq luuvaq tugevit üttehoidvit kogokundi, kos noorõq varõslaseq ummavaihel keeroliidsi mänge mängisse. Naid mänge peetäs olulidses osas tsirke kohanemis- ni ellojäämisvõimõ edendämidsel.

Iisraelih om täheldat, kuis varõsõq pillusse vette kallu püüdmidses leeväjäänussit. Ukedoonia varõssit om nähtu viskamah pähklit ni seemnit maantiile nii, et neoq massinite tsõõre all puros lännu. Austraalia varõsõq omma oppnu süüma mürgitsit aaga kunni, nii, et nääq käändva kunna selili, kuna kõtu pääl olõ õiq mürgissit näärmit.

Joba antiikaost saadik om näutüsess ka Aisopose valmideh kujotat varõssit ku taibukaid tsirke. Tuud ka eesti rahvaluumingun.