Vad'alasõq
Vad'alasõq (hindä nimeq vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) ommaq õdagumeresoomõ rahvas, kiä kõnõlõsõq Uurali kiilkunna soomõ-ugri haro õdagumeresoomõ lõunõrühmä ala käüvät vad'a kiilt.[1]
Aoluulinõ vad'alaisi elomaa Vad'amaa om olnuq Ingerimaal Lauga jõõ ümbre peris Eesti hummogupiiri lähkün.
2002. aastaga rahvalugõmisõ perrä elli Vinnemaal 73 vad'alast ja 2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä 64.[2] 2011. aastagal mõist' vad'a kiilt häste kõnõldaq 8 vad'alast, arvosaajit oll' kuikivõrd inämb.[3] 2011. aastagal elli Eestin 4 vad'alast.[4]
Vad'alaisi aoluulinõ elomaa oll' parhilladsõst pall'o laemb. Sõskiq tuu es olõq ütine, küläq saisiq harvakult ni naidõ vaihõl elli tõisi rahvit (ingerläisi, ingerikar'alaisi ja vineläisi). Elondusõ võisõ jaotaq kolmõs rühmäs: Kesk-Ingeri korgõmaa rühmä kesküses oll' Kattila külä (vinne keelen Kotlõ), tõine rühm sais' Süväjärvest (vinne keelen Glubokoje), Jarvikoisjärvest, Haapalajärvest ja Babinajärvest kuustuvast järvistüst hummogu puul ni kolmandan rühmän olliq kuun kolm külä Lauga jõõsuust hummogu puul. Kukkuzi ja Itšäpäivä küläq jäiq näist piirkunnõst välläpoolõ. Vad'alasõq tarvitiq korgõmaa rühmä kotsilõ nimme Ülägö, järvistü rühmä kotsilõ Orko ja Lauga jõõsuu rühmä kotsilõ Vaipooli.[5] Vad'alaisist hummogu puul oll' ingerikar'alaisi elomaa.
Uur'minõ
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Edimäne vad'alaisi "löüdjä" oll' Narva keriguopõtaja Friedrich Ludolph Treffurt 1783. aastagal. 1856. aastagal ilmut' August Ahlqvist 90-lehekülelise vad'a keele keeleoppusõ "Wotisk grammatik". Paul Ariste ilmut' uma "Vadja keele grammatika" 1948. aastagal. Vad'a keele sõnaraamatit om ilmutet kats'. Lauri Posti ilmut' 1980 Kukkuzi vad'a sõnastu, miä kuustus ütelt vad'a perrelt 1931–1932 kogot sõnnost. 1986. aastagal ilmutõdi Lauri Kettuse kogot 180-leheküleline Mahu murdõ sõnaraamat. Johanna Laakso ilmut' 1989 vad'a ümbrepandmissõnastu "Vatjan käänteissanasto", minkalõ oll' pantuq lisas kats' iinpuul nimmat sõnastut ni muid sõnavaranimistüid. Sõnastu om vad'a-eesti-vinne kolmõkeeline. Teosõ matõrjaali kogominõ alost' joba 1930. aastagil. Eesti Kir'ändüsmuusõumin om 13,5 tunni vad'alaisi ülesvõttit (lindistusi). Eesti Rahva Muusõumi kuun om 206 vad'alaisi asja. Asju om ka rahvatiidüse muusõumõn Peterburgin, Kurõssaarõn, Helsingin ja Riian.[6]
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ Piret Lotman, Ingerimaa vene õigeusklike identiteet 17. sajandi esimesel poolel luterlikust vaatepunktist, Tuna, 2003 nr 3
- ↑ Информационные материалы об окончательных итогах Всероссийской переписи населения 2010 года (veebiarhiivis)
- ↑ Jaanus Piirsalu. Vadjalased, põlisrahvas sadama külje all Eesti Päevaleht, 1. aprill 2011
- ↑ RL0428: Rahvastik rahvuse, soo ja elukoha järgi, 31. detsember 2018. Statistikaamet.
- ↑ Ilmar Talve: Vatjalaista kansankulttuuria, s.9–10
- ↑ Mauno Jokipii: Itämerensuomalaiset – Heimokansojen historiaa ja kohtaloita. Jyväskylä 1995. ISBN 9519362800