Võrokõisi Kongress
Võrokõisi Kongress om võrokõisi ku põlitsõ rahva esindüskogo, miä kutsutas kokko nellä aasta takast ja mille otsussit vii ello kongressil valit Vanõmbidõ Kogo.
Aolugu
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Võrokõisi Kongressi kõrraldamist võtsõ iist kiränik Kauksi Ülle ja Võrokõisi Kongressi Alostaja Kogo, kohe kuulusiva Võrumaa Arenduskeskuse, Võro Instituudi, MTÜ Nursipalu, Vana-Võromaa umavalitsuisi ja tõisi organisatsiuunõ esindäjä. Lähtepunktis võrokõisi põlisrahvas deklariirmisõlõ andsõ võro keele mittetunnustamine, keele halv edendaminõ ja suuv uma maa üle esi otsusta. Tõuke kongressi kokkokutsmisele andsõ 2022. aastagal avaldet otsus Võromaal Nursipalu harotusvälläku piire laiendaminõ.[1] Kauksi Ülle sõnul käve edimäst kõrda võrokõisi rahvas kuulutamisõ mõttõ vällä Kalle Eller.
I Võrokõisi Kongress
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]I Võrokõisi Kongress peeti 2023. aastaga 22. aprillil Võro liinan Võru Kandlen. Kongressi teemä päälkiri oll "Võrokõnõ täämbä ja hummõn". Saadikit tull kokko 136, kellel olli üten kokko üle 2000 inemise volitusõ.
Kongressil peeti ettekandit võrokõisist ja võro keelest, tervitiva riigikogo liikme Anti Allas, Rain Epler, Seto Kongressi esindaja Rein Järvelill, Fenno-Ugria päävanõmb Jaak Prozes ja Kristjan Moora.
Vasta võetu otsussõ
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]I teema – Hindämäärämine. Kongressi otsussõ perrä kuulutedi võrokõsõ Eesti põlitsõs rahvas, põlisrahvidõ rahvidõvaheliisi leppide perrä. Sissejuhatusõs teemäde kõnõliva Heiki Valk võrokõisi aoluulidsest kujonemisest, Tiia Allas võro kirändüsest ja põlisrahvidõ õiguisist Indrek Park ja Oliver Loode. Otsussõ teksti tutvusti Kauksi Ülle ja Indrek Park. Otsussõ puult häälet 122 saadikut, 1 vasta ja 3 eräpoolikut.[2]
II teemä - võrokõisi üleilmne ja põlvkundõvaihõlinõ kuuntüü ku edesikestmise võti. Sissejuhatusõs kõnõl Jüvä Sullõv keelest ja haridusõst, Janek Vaab meediäst, Tiit Toots Vana-Võromaa arõndamisõst ja Pulga Jaan võrokõisi vaimlisõst poolõst. Hääletedi otsussõ puult, et Eesti riigin om võro kiil umaette kiil ja tuud piät saama määrki imäkeeles, tollõ edendämine eri valdkondin piät olõma tagat. Puult oll 117 saadikut, vasta 0, eräpoolikit 2. [3]
II teemä - keskkunna, kogokunna ja kultuuri köüdüs. Võeti vasta otsus kaitsa Vana-Võromaa luudust, vett, maavarasit, mõtsa ja avvu seen hoita traditsiooniliisi majandusmudelit. Panti paika hää mõtsamajandamisõ alospõhimõttõ. Sissejuhatusõs kõnõli Margus Timmo mahepõllumajandusest, Rainer Kuuba mõtsamajandamisõst. Keskkunna otsussõ puult häälet 117 saadikut, 0 oll vasta, 2 eräpooliku.[4]
Valit Vanõmbidõ Kogo
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Valiti 11 liiget Vanõmbidõ Kokko, egäl kongressi saadikul oll 2 hellü. Päävanõmbas sai Kauksi Ülle (48 hellü), asõpäävanõmbas Rainer kuuba (48 hellü). Liikmõs Saarõ Hipp (45 hellü), Kuklasõ Mati (37 hellü), Jüvä Sullõv (37 hellü), Luisu Kertu (30 hellü), Allasõ Anti (23 hellü), Niidumaa Maarika (21 hellü), Raitari Inga (20 hellü), Variku Jüri (16 hellü), Sänna Karl-Richard (11 hellü).[5] 2024. aastast omma Variku Jüri ja Sänna Karl-Richardi asõmõl Vanõmbidõ Kogon asõndusliikme Eichenbaumi Külli (10 hellü) ja Rebase Helen (9 hellü).[6] 2025. aastagal vahetiva Rainer Kuuba ja Kauksi ülle päävanõmba ammõdi är, selle et nä saiva kongressil ütepallo helle.[7]
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ Nursipalust sündinud protestivaim liigub Võro Kongressi poole (31.01.2023). Lõuna-Eesti Postimees.
- ↑ I Võrokõisi Kongressi otsus võrokõisi põlisrahvas kuulutamisõst (PDF; 22.04.2023). Võro kongress.
- ↑ Võrokõisi Kongressi otsus võro keele õiguisist, võrokiilsest haridusõst, meediäst, kultuurist ja võro keele avaligust pruukmisõst (PDF; 22.04.2023). Võro kongress.
- ↑ I Võrokõisi Kongressi keskkunna hoitmisõ otsus (PDF; 22.04.2023). Võro kongress.
- ↑ Võrokõisi Kongress tekk kolm otsust ja valisi vanõmbidõ kogo (04.05.2023). Uma Leht.
- ↑ Võrokõisi Kongressi Vanõmbidõ Kogo Võro Kongress.
- ↑ Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu uueks peavanemaks saab Rainer Kuuba (17.04.2025). Lõunaleht.