Võro tiatri
Võro tiatri all peetäs hariligult silmän võro keelen tettüt tiatrit. Viimädse paari aastakümnegaq om võro kiil saanuq tiatrin väega hinnatus. Tiatritegejide tsõõr om lagja: külä näüteringiq, koolilatsõq, täüskasunuq liinan, puulkutsõlidsõst projektitiatrist kutsõlidsõ tiatrini vällä. Tiatrikunst om üts viimätside aastidõ joosul inämbarõnuq võrokeeline kultuurivaldkund.
Võrokeelidse tiatri hällüs või pitäq Kaika suvõülikuulõ, kon om ette kannõt mitmit sääntsit tükke, miä ommaq ildampa saanuq kutsõlisõgiq tiatri repertuaari osas.
Vahtsõmba ao kõgõ jovvulidsõmb võro keelen tiatritekij om olnuq puulkutsõlinõ projektitiatri Võro Tiatriateljee, miä oll' innembidse Võro Rahvatiatri perrätulõja. 1999. aastagast pääle toimõnd' tä uma programmi perrä, mink tagapõh'as oll' uma kiil ja kultuur. Tuusjaos tarvitõdi väärtkirändüst ja -dramaturgiat. 1999–2005 om lava pääle tuud mitu võrokeelist tükkü. Kolm lavastust om saanuq Grand Prix' üleriigilidsel harrastustiatridõ liidu festivaalil. 2009. aastagal nimitedi tiatriateljee ümbre Võro Liinatiatris.
Võrokeelitsit näütemänge ommaq kirotanuq Kõivo Madis, Kauksi Ülle, Rahmani Jan, Ilvese Aapo, Ruitlasõ Olavi, Kõivo Ants ja tõsõq. Edimäne pikk võro keelen kirotõt näütemäng oll' Kõivo Madissõ ja Lõhmussõ Aivo "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl".