Võro Oppajidõ Seminär

Võro Oppajidõ Seminär oll' aastil 1921–1930 Võrol tüütänüq algkoolioppajidõ koolituskotus.

Eesti ao tulõkigaq tetti latsilõ kohustusõs kuus klassi. Klassõ tull' mano ja kuulmeistriidõ arv nakas' kipõstõ kasuma. Võro Oppajidõ Seminär tettigiq kuulmeistriidõ oppamisõs. Siin opati nuuri Võro, Valga ja vahtsõ maakunna Petseri kuulõ jaos.

Kuuli tahtjit oll' kolm-neli kõrda rohkõmb ku vasta võeti.

Võro seminärist sai 1921.–1930. aastagil koolijuhi Käisi Johannese (1885–1950) nõvvo perrä lühkü aogaq Eesti kuuli vahtsõ mõttõ tuuja. Vahtsõ kooli mõtõq oll', et lats ei piäq inne valmis tarkuisi päähä ajama. Tä piät mõistma esiq perrä märkiq ja opma mitte õnnõ kooliraamatist, a kõgõst hindä ümbre. Kuulmeistre avitaguq egäl latsõl üles löüdäq tuu, mink pääle täl om andi. Võro seminäri vaim oll' nõudlik, a lämmä süämegaq.

Seon artiklin om tarvitõt teosõ "Võromaa kodolugu" matõrjaalõ.