Urvastõ kerik

Urvastõ Pühä Urbanusõ kerik om Antsla vallan Kerikukülän.

Kerikut tarvitas Urvastõ Pühä Urbanusõ kogohus.

Ehitüs

Urvastõ kerik om tett tuu ao moodu perrä, midä kutsutas basiilika. Kreeka keeli tähendäs tuu kuningakota. Sääntsel kerikul piät olõma kolm lüüvi. Katõ sambaria ja sainu vaihõlõ jääs kolm vaiht – ja keskmäne lüüv tõisist korgõmb, erälde aknidõga ülemidsen jaon. Niimuudu om keskmädsen löövin pall'o valgust. Tuu tege kerikun käüjäle esiqmuudu pühä tundõ.

Säändseq tettiq keskaol õnnõ suurõ liina pääkeriguq. Tuuaignõ Vana-Antsla mõisaherr Uexkull avit' ka Tarto tuumkerikut ehitäq. Selle arvatas, et Urvastõ kerigu meistre oll' sääl kah ammõtin olnuq ja tuu perrä ehitänüq.

Kerigu mant kaiaq jääs alla orgo Uhtjärv. Rahva jutu perrä ollõv mõnikõrd suvõl õdagidõ järvest tasalikku kellähellü kuuldaq. Tuud saavat kuuldaq õnnõ hää süämegaq inemiseq. Kuis kelläq järve põhja saiq? Põh'asõa aigu võediq tsaar Piitre käsü perrä kõik kerigukelläq maaha, et noist suurõtükütoroq tetäq. Rassõ kelläkuurma pidi minemä talvõtiigaq Uhtjärvelt üle Lõõdla, sis Võhandut, Tamulat ja Peipsit piten Pihkvahe. A nii es sünnüq – Uhtjärve iä murdu ja kuurma sattõ järve põhja.

Kihlkunnakerik jäi Urvastõ mõisa maa pääle, kuiki s'aksa keeli kand' kerik päämädselt Antsla mõisaga ütist Anzen’i nimme. Urvastõ kerigu ümbre oll' kalmuaid, a tuu om aogaq unõhtõt. Viil üts vana kalmuaid jääs Koigu tii viirde. Mitu viimäst aastagasata om inemiisi matõt kalmuaida Uhtjärve perve pääl.

Aolugu

Edimäist kõrda nimmatas taad kerikut 1413. aastagal.

Liivi sõa aigu panti Urvastõ kerik palama, a Roodsi ao alostusõn tetti tuu jälq vahtsõst kõrda. Roodsi kuningas om saatnuq siiäq edimädse lutõri usu pastori – suumlasõ Jacob Schomanni. Roodsi riigiusk oll' edimält rahvalõ viil väega võõras. Nääq elliq õks vana maauso perrä. Hulga aigu mälehtedi hää sõnagaq viil Poola muukõ. Nuuq käünüq külli pite ku hääq sõbraq, jaganuq haiguisi vasta pühhä vett ja leibä.

Seon artiklin om tarvitõt teosõ "Võromaa kodolugu" matõrjaalõ.