Uibopuu Valev
Uibopuu Valev (sündünüq 1913; koolnuq 1996) oll' Karulast peri kirämiis.
Uibopuu Valev pidi suurõmba jao umast elost elämä välämaal. Juttõ kirot' tä jo Eestin ja edimädseq jutuq ommaq maaelost. Uibopuu sündü Õru mõtsavahikotusõn Valtina lähkün ja kasvi üles Õrul ni Haabsaarõn ja Kanepi kihlkunnan Ihamarun. Gümnaasiumin käve tä Valgan.
Kirämiis oll' tüül mitmõ aolehe man. Ku viimädse sõa aigu välämaalõ pagõsi, jäi pikembält elämä Roodsi liina Lundi, tekk' sääl mitu väläeesti seltsi ja avit' nii eesti vaimu võõral maal alalõ hoitaq. Tä elo lõppi 83 aastaga vannudsõlt Lundi liinan, a viimätsele puhkusõlõ tuudi kirämiis Lüllemäe kalmuaida.
Uibopuu pand' kirjä sakõstõ tuud, midä oll' esiq läbi elänüq. Tä kirot' uma ao elost ja inemiisi rassõst saatusõst. Nii timä ku tõisigiq pakku lännüide kirämiihi jaos om kodomaalt pagõminõ ja võõra elogaq harinõminõ päämäne jutuainõs. Mõnõq Uibopuu raamaduq: «Linnud puuris», «Keegi ei kuule meid», «Janu». Tä om kirotanuq ka latsilõ, üts latsijutt om «Hõbedane õng».
Seon artiklin om tarvitõt teosõ "Võromaa kodolugu" matõrjaalõ.