Terräv pal'ak

Terräv pal'ak (eesti keelen terav paljak, ladina keelen Psilocybe semilanceata) kuulus kundssiini hõimkunda, Hymenogastraceae sugukunda ni pal'aguliidsi (Psilocybe) siini perrekunda. Seo seene seen om ainit, miä kutsvaq inemiisil vällä nägemiisi.

Ülene seletüs ja kasumiskotus

Tõisildõ tõistsugutsist mürgütsist seenist nigu näütüses kärbläsesiin, olõ-õiq seo seene ainõq surmavalt mürgüdseq. Päämidseq ainõq, miä seost seenest löüdäq või ommaq psilotsübiin ni psilotsiin. Täämbädsel pääväl om naat naid ainit pruukma meditsiinin depressiooni ravimisõs. Terräv pal'ak kasus piä egäl puul, kon om parralämmävüü ilmastu, näütüses Euruupan, Vinnemaal, Põh'a-Ameerikan jne. Kasumiskotussõs om vana hainamaa vai kar'amaa, kon maa om häste lehmä- vai lambasitaga väetet. Ettembäs ommavaq kar'amaaq, miä ommaq põh'a poolõ vallalõ ja ommaq niiskõq vai likõq. Tuuperäst kasusõq nä Eestingi innembä põh'a puul. Rahvaperi kutsutas sääntsit siini sitaseenis, a terräv pal'ak kasus õnnõ haina pääl, täpsembäle laondas tä hainajuuri, selle et om saprotruufnõ ehk koolnust orgaanilidsõst ainõst elläv siin.

Seene maapäälne viläkihä tulõ vällä kongi põimukuu keskpaigan, ku om jo välän niiskõmb. Viimädseq seeneq häöseq edimäidsi üükülmiga. Suurusõ poolõst võivaq nä kassuq 4–10 cm pikkudsõs, varrõq ommaq näil kõvõraq ja kübäräq nal'agaq, õkvalt niguq mütsü kujjo. Kübärä alomanõ viir om tummõmb ku ülejäänäq küpär ni otsan om tsillokõnõ nublak. Värmi poolõst ommaq nä tummõpruunikadsõq, ku ommaq likõq vai noorõq, a vanõmbaq ommaq innembide valsjadsõmbaq. Kuq siini näpistäq, võivaq nä veitse sinitses minnäq, niisamatõ või likõst pääst tullaq maaha kübärä päält nahk.

Kõgõsugumast

Teräväq pal'aguq Belgiän

Aoluun om siint pruugit Lõunõ-Ameerikan kombõtäütmiisis tuhandit aastit jo inne miiq aigo. Arvatas, et sääntsil seenil om olnuq tähtsä osa esiqsugutsidõ uskõ tegemiisin nigu näütüses ristiusol vai maiausol. Om teedäq, et ristiuson om tähtsä tunnismärk kukukihä (eesti keelen käbikeha), kon om, nigu kõnõldas, inemise heng seen ja noil, kiä ommavaq hääq inemiseq, om tuu häste arõnuq. Täämbädsel pääväl om teedäq, et säändseq ainõq nigu seon seenen ommaq, mõotasõq säänest hormonit nigu serotoniin, miä muut ajo tegüsüst. Kuiki seo kukukihä om väega vana ajo osa, jo hussõst peri, om tä pall'o nigu vakka vai tüütä-äiq. Päält seo seene pruukmist pandvaq neoq ainõq ajo osaq ütenküün jällekiq köüdüssit luuma, minkperäst om tegünüq inemiisil arvosaaminõ, et ajo õkvalt niguq herätäs hindä üles. Nuuq, kiä ommavaq taad siint pruuvnuq, selediq peräst, et mõistiq kõkkõ umma ello rohkõmb kunstilidsõlt kaiaq. Tuuperäst köüdetäski mitmin usõn kukikihhä luumisväe ja kunstilidsõ ruumikaemisõga.