Eratosthenes

Läteq: Wikipedia
Eratosthenes

Ἐρατοσθένης


Sündünüq276 i.m.a.
Küreene
Koolnuq194 i.m.a.
Aleksandria
Rahvuskreeklanõ
Ammõttiidläne, raamadukogohoitja, luulõtaja


Eratosthenes Küreenest (vanakreeka keelen: Ἐρατοσθένης, IPA: [eratostʰénɛːs]; u. 276 i.m.a. – 194 i.m.a.) oll' vanakreeka maatiidläne, tähetiidläne, matõmaatik, muusigateoreetik, luulõtaja ja spordimiis.

Tä sündü Küreenen (s'oo ilma aigo Liibüän), oppõ Aleksandrian ja tüüt' Aleksandria raamadukogon.

Eratosthenes lõi maatiidüse (geograafia) ku tiidüsharo ja oll' edimäne, kiä tarvit' tuu kotsilõ sõnna "geograafia". Tä võtt' tarvitusõlõ lakjus- ja pikkuskraatõ süstemi.

Eratosthenes oll' edimäne inemine, kiä rehkend' vällä Maa ümbremõõdo, ja tä tekk' tuud imespantava täpsüsega. Niisama oll' tä edimäne, kiä rehkend' vällä nuka Maa püürdlemistele ja timä orbiidi tasapinna ristjoonõ vaihõl. Võimalik, et tä rehkend' õigõhe vällä ka Maa kavvusõ Pääväst. Viil võtt' tä tarvitusõlõ liigpäävä ja joonist' maailma kaardi noidõ tiidmiisi põh'al, miä tuus aos maailma kotsilõ olõman olliq. Eratosthenes oll' ka tiidüslidse kronoloogia luuja; tä suut' paika pandaq tähtsämbide aoluu- ja poliitigasündmüisi toimumisõ aoq alatõn Trooja vallutamisõst.

10. aastagasaast perit entsüklopeediä Suda perrä kutsiq tõsõq Eratosthenest hõigunimega beeta, miä om kreeka tähistü tõnõ täht, tuuperäst, et piaaigu egal alal oll' tä maailman parõmbusõ poolõst tõnõ.

Elokäük[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Eratosthenes sündü Küreene liinan Põh'a-Afrikan, miä s'oo ilma aigo jääs Liibüähe. Tä oppõ Aleksandrian, Ptolemaiosõ-aigsõ Egüptüse pääliinan, ja ollõv mõnõ aastaga opnuq ka Ateenan.

Aastagal 236 i.m.a. määräs' Egüptüse valitsõja Ptolemaios III Euergetes timä Aleksandria raamadukogo juhatajas. Aleksandria raamadukogo oll' antiikmaailman väega tähtsä tiidüskeskus.

Eratosthenes oll' Archimedese hää sõbõr. Umbõs aastagal 255 i.m.a. märke tä vällä armillaarsfääri (taiva mudõli). Umbõs aastagal 240 i.m.a. rehkend' tä vällä Maa ümbremõõdo.

Eratosthenese maailma kaardi 19. aastagasaast perit rekontsrukts'uun

Eratosthenes kritisiirse Aristotelest tuu iist, et Aristotelese arvatõn jagonõsiq inemiseq kreeklaisis ja barbaridõs ja et kreeklasõq olõs pidänüq hinnäst rassilidsõlt puhtaq hoitma. Eratosthenese meelest oll' häid ja halbo inemiisi ega rahva hulgan.

Aastagas 195 i.m.a. oll' Eratosthenes sõkõs jäänüq. Tä kuuli Aleksandrian aastagal 194 i.m.a. 82 aastaga vannnusõn.